viis. Meil on sotsiaalse mõõtmega turumajandus ja jätkusuutlik areng. Kuid Euroopa ei tähenda vaid turgu ja kauplemist. Euroopa viis on meile andnud ka soolise võrdõiguslikkuse, diskrimineerimisvastase poliitika ning inim- ja kodanikuõiguste enneolematu kaitstuse. Lühidalt paljude eurooplaste jaoks on liit tähendanud lootust ja võimalusi. Kõik see on väga hea, tegelikult palju parem, kui asutajaliikmed oleksid iial osanud loota. Samas ei piisa sellest, hajutamaks kahtlusi, et EL-il on võhm väljas. Kindlasti on osaliselt põhjuseks ummik, kuhu on jõudnud läbirääkimised põhiseaduslepingu eelnõu üle. Tegelikult võiks EL toimida palju paremini. Kui analoogiat kasutada, siis EL-i praegune toimimine meenutab äärmiselt koguka inimese jõupingutusi end kitsastesse riietesse mahutada. Eesti regionaalpoliitika muutused peale Euroopa Liiduga liitumist. Eesti regionaalpoliitika tähtsaim muutus pärast Euroopa Liiduga liitumist on
arusaamale. Ülejäänud artikli ülesandeks on teid veenda, et need kaks pumpa eksitavad meid kõi- gest väest ja et neist tuleks loobuda. Kolmandas osas loovad ja täpsustavad järgmised neli intuit- sioonipumpa 'paradoksi', mis traditsioonis peidus on. See ei ole formaalne paradoks, vaid ainult mõnede peaaegu vastupandamatult atraktiivsete ideede vastu seatud väga mõjukas argument. Nel- jandas osas reastatakse veel kuus intuitsioonipumpa, hajutamaks nonde ideede atraktiivsust, ja viies jagu teeb asja selgeks, näidates, kui hapraks need ideed osutuvad, niipea kui kohtuvad mõne tõsielu anomaalse kogemuse juhtumiga. See jätab maha justkui vaakumi ning viimases osas kasutatakse veel kolme intuitsioonipumpa, tutvustamaks ja põhjendamaks mõnda sobivat asendajat pagendatud arusaamadele. 1 Kõige värskema kvaalide-alase kirjanduse esinduslik valim sisaldaks Block 1980; Shoemaker 1981, 1982; Davis 1982;
annaabi.ee 
