lehepinnaindeksi hindamist. 3 2. LIDAR LIDAR koosneb ise kolmest põhimõtteliselt osast: impulsi edastaja/saatja, salvesti/vastuvõtja ja opto-mehhaaniline seade. Välja saadetud impulss omakorda kas peegeldab tagasi, neeldub või hajub edasi, mis omakorda sõltub pinnast, milleni impulss jõuab. Näiteks klaas on nähtavas spektri piirkonnas läbipaistev, rohelised lehed on lähiinfrapunapiirkonnas väga head hajutajad, millelt tuleb peegeldus tagasi. Seetõttu kasutatakse taimkatte parameetrite hindamiseks just lähiinfrapunapiirkonna spektrit. Peegeldumisel on kokku kolm liiki: spekulaarne peegeldus, hajus peegeldus ja nende kahe kombineeritud peegeldus (Heritage ja Large 2009). LIDARid kasutavad mõõtmiseks peamiselt spektri nähtavat ja infrapunast piirkonda. Taimestiku uurimisel kasutatakse enamasti infrapuna kiirguse lähedast lainepikkust. Lihtsamad
Mis ülejäänud energiast saab? Kõik valgusallikad, k.a LEDid muundavad enamuse elektrienergiast soojuseks.Ledide puhul on keskmine efektiivsus 60%, ehk siis 40% valguseks.Halogeeni puhul on enamus soojus, vähe valgus. f. Mis on enamlevinud valgusskeemid ehk valgustite asetamise reeglid? Kolmepunkti valgustamine(45 kraadise nurga all) g. Milliseid abivahendeid kasutatakse valguse juhtimiseks või selle omaduste muutmiseks? Peegeldid, suunajad/hajutajad 10. Kompositsioon: a. Mis on kompositsiooni-reeglite eesmärk? Paigutusliku tasakaalu leidmine/saavutamine.Kuldlõige, kolmandikureegel, sümmeetria.Saavutada visuaalselt meeldiv ja korrektne pilt. b. Kuidas kasutatakse kolmandiku reeglit? Millele tuleb eelkõige tähelepanu pöörata kolmandiku reegli järgimisel? Jaotatakse pilt kolmeks, olulised elemendid paigutatakse ristumiskohtadele või joontele endale. c. Kuidas võib vaatenurk mõjutada vaataja arusaama nähtavast?
Maastike pildistamisel kasutatakse tavaliselt väikest ava, näiteks f16 või f22. Sellega kaasneb oht, et filtri tumendatud osa üleminek heledale jääb pildil selgelt nähtavaks. Seda ohtu saab vähendada, seades ülemineku kohati horisondiga või kasutades lainurkobjektiivi veidi suurema avaga, näiteks f8 või f11.Kõige paremini on filtrite toime näha positiiv filmi puhul, sest negatiivfilmile jäävaid efekte võidakse laboris positiivprotsessiga mahendada või hoopis kaotada Hajutajad ja pastellfiltrid (Diffuser) UV filter UV filtreid kasutatakse peamisel kõrgmägedes ja merel, kus puhta õhu tõttu on UV kiirte osatähtsus suurem. Nende silmale nähtamatute kiirte suhtes on igasugune tavaline fotoemulsioon tundlik. Et UV kiirtel on lühem lainepikkus, võib nende poolt tekitatav kujutis olla negatiivi tasandist natuke eespool ning muuta sel teel pildi ebateravaks. Toonivad filtrid Tähefiltrid (Star) Eriefektide filtrid Optilisi efekte tekitavad filtrid 2