oluliselt sõltuvalt kella ja aastaajast ning kiirguse intensiivsus ja hulk mingis punktis on tugevalt mõjutatud pilvedest, puudest, hoonetest ning teistest ümberkaudsetest objektidest, siis ei ole see valgustingimuste tagamisel usaldusväärne allikas. Otsekiirguse langemist tubadesse esemetele tuleks vältida ja lasta kiirgusel langeda hajuskiirgusena. 37. Hajuskiirgus Kiirgus, mis langeb vaatluskohale peale hajumist. Esineb molekulaarne ja aerosoolne hajumine. Hajuskiirgust mõjutavad päikese kõrgus, pilved, sademed. 38. Silma valgustundlikkuse kõver Iseloomustab sama energiaga kiirguse poolt tekitatud aistingu tugevuse sõltuvust valguse lainepikkusest. 39. Kandela Valgusallika valgustugevuse ühik. Üks kandela on valgustugevus, mis võrdub 1/60cm2 suuruse pinna kiirgusega plaatina tahkumistemperatuuril (2044K) 40. Valgusvoog Kogu kiirgusvõimsus, mis väljub valgusallikast ja mida tajub silm. Ühik on luumen (lm) 41
lühemelainelise kiirguse hulk ja kasvab pikemalainelise kiirguse osatähtsus.Taeva ebatavalise värvi puhul-kollane,hele,tumepunase päikesega tähendab,et õhus on väga palju tolmu,hajutakse rohkem pikemalainelist kiirgust.Koit ja eha:Olgu kaar AB maakera pind ja CD õhkkonna piir.Päike horisondist madalamal ja päikesekiired valgustavad ainult väikest osa horisondist kõrgemal asuvaid õhkkonnakihte EFG.Sealt saame hajuskiirgust ja see osa põhjustab eha ja koitu.Vikerkaar:on optiline nähtus,mida põhjustab valguse murdumine,peegeldumine ja difraktsioon veepiiskades.HALO:vahetevahel võib taevas näha suurt ringi ümber päikese v kuu,mis ei ole küll igapäevane,aga siiski üsna tavaline nähtus.Harvem on ringe kaks.Sellist nähtust nim.haloks.Tara: Vikerkaares näeme tagasi hajuvat päikesevalgust. Vikerkaart vaadates
Õhus sisalduv veeaur ja tolm ning pilved hajutavad samuti kiirgust ning muudavad selle suunda. Seetõttu tekivad õhkkonnas erinevad kiirgusvood. Päikesekiirgust, mis saabub Maale paralleelsete kiirte kimpudena, nim otsekiirguseks. Päikesekiirguse seda osa, mida hajutavad veeaur, tolm ja pilved, nim hajuskiirguseks. Otse- ja hajuskiirguse summa kannab kogukiirguse ehk summaarse kiirguse nimetust. Päikesepaistelise ilma puhul esineb nii otse- kui ka hajuskiirgust. Kui taevas on lauspilves, siis jõuab Maale ainult hajuskiirgus. Maapinnale saabunud päikesekiirgusest peegeldub osa tagasi maailmaruumi ja seda nim peegeldunud kiirguseks ehk albeedoks. Tume maapind neelab palju kiirgust. Hele maapind (lumi, rannaliiv) peegeldab päikesekiirgust tagasi. Kiirguse lainepikkus sõltub kiirgava keha temp.-st. Päikese pinnal valiteb kõrge temp (~6000 C). Seetõttu on päikesekiirgus lühilaineline. Kuna maapinna temp
aasta jooksul näitab taevakalendril pinnaühikut läbinud kiirgusenergia hulk kõrgusest, pilvede hulgast, liigist ja asendist Õhurõhk on õhu rõhk mingis kindlas kohas keskmine valge kõverjoon. Kohalik F=E/St ühikuks W/m2 ning aluspinna albeedost. Hajuskiirgust Maa atmosfääris. keskmine aeg = tõeline päikeseaeg + Päikesekiirgus atmosfääri ülemisel piiril mõõdetakse püranomeetriga. Õhurõhu mõõtmise ühikud: Õhurõhku ajavõrrand. Vööndiaeg on ühes S´=S*sin h
annaabi.ee 
