Kiirgusbilansi kirjeldus. Selge talvepäev Eestis. Pilvede puudumise tõttu on maapinnale jõudev kiirgus otsekiirgus ehk kiired jõuavad maapinnale paralleelsetena. Kiirgus ei kohta ühtegi takistust, seega põhimõtteliselt puudub hajuskiirgus, vaid väike osa kiirgusest hajub tolmus, ning levib murdjoonena. Kogukiirgus ehk kogu kiirgus, mis jõuab aluspinnale, koosneb suures ulatuses otsekiirgusest, ning vähesel määral hajuskiirgusest. Peamiselt katab maapinda lumi. Kiirgus peegeldub peamiselt lumelt kui heledalt pinnaselt tagasi, ning moodustab peegeldunud kiirguse. Raske on vaadata nii taeva poole, kus paistab Päike, ning alla, kust peegeldub valgus näkku. Oht on ülepäevituda ootamatutest kohtadest, näiteks kaelalt ja lõua alt. Üksikutes lumevabades kohtades osa kiirgust neeldub ning soojendab maapinda, see kiirgus on neeldunud kiirgus. Heleda lume tõttu on albeedo, ehk peegeldusvõime kõrgetes
3) pilvede hulgast. Pilvitu ilma korral moodustab i ligikaudu 10 % insolatsioonist. Hajuskiirguse osa kasvab koos pilvisuse kasvuga. Pilves ilma korral võib suurtel laiustel madalate päikeste korral kasvada i kuni 0.7 kW/m2. Lisaks pilvedele mängib hajuskiirguse hulgale olulist rolli ka lumi. Lumikatte olemasolul kasvab otsese päikesekiirguse tagasipeegeldumine, mille mitmekordne hajumine atmosfääris kasvatab hajuskiirguse hulka. i on suvel väiksem kui talvel. Enamus hajuskiirgusest on lühilaineline. Kõrgusega hajunud kiirguse hulk väheneb. Energia jaotus hajuskiirguse spektris erineb energia jaotusest otsekiirguse spektris. Hajuskiirguse spektri maksimum langeb lühemate lainete piirkonda kui otsekiirguse maksimum, ligikaudu 0.425-0.450 m alasse. Summaarne kiirgus Summaarseks kiirgusvooks Q nim. otsekiirguse ( I ' ) ja hajuskiirguse (i ) voogude summat horisontaalpinnale. I sin h + i = Q
annaabi.ee 
