Tahteline mälu ja tahtmatu mälu - kõik mäluprotsessid ja enamik mälu liike kujutavad endast tahtelise ja mittetahtelise keerukat kombinatsiooni, kus üks võib teise ees vaid veidi domineerida Infotöötlus Plokkskeemid info,mida esilagu töödeldakse ja säilitatakse sensoorses mälus, kodeeritakse seejärel ümber kahes suunas verbaalsesse lühimällu ja visuaalsesse lühimällu. Formeeruvad vastureaktsioonid Funktsionaalsed blokid Kontrolliprotsessid Paralleelsed hajusjaotusprotsessid - sisaldab mooduleid, millest igaüks täidab kindlat ülesannet, milles töötlus toimub paralleelselt ja kus süsteem on võimeline kujundama uusi seoseid nii sisendi ja väljundi kui ka ühikute vahel, omades seega õppimisvõimet Praiming - selle puhul avaldab eelnevalt omandatud teave mõju hilisemale mälust sõltuvale tegevusele ning seda sõltumata sellest, kas seda teadvustatakse või mitte (ntx jätan meelde
Viimasest on ka tagasitee. Oluline on nn. kontrolliprotsesside blokk, millest sõltub skaneerimise järjekord, stiimuli analüüsi suund ja põhjalikkus, hoiaku toime omandamisele ja säilitamisele, ümberkodeerimine ühest mälust teise, uute kompade teadlik moodustamine, püsimälu otsingu alustamine ja lõpetamine, vastuse genereerimine mäluandmete baasil, tähelepanu suunamine ja jaotamine, otsuse vastuvõtt. Info kaod või moonutused on põhjustatud mitme taseme tööst. Paralleelsed hajusjaotusprotsessid- Selles süsteemis sisalduvad moodulid, millest igaüks täidab kindlat ülesannet, milles töötlus toimub paralleelselt ja kus süsteem on võimeline kujundama uusi seoseid nii sisendi ja väljundi kui ka ühikute vahel, omades seega õppimisvõimet. Selliseid mälu mudeleid teostatakse arvutil ja nende abil modelleeritakse inimese ja loomade mäluprotsesse. Praiming Praimingunähtuste ehk olulisim sõnum peitub tõsiasjas, et inimene on võimeline omandama palju