KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED 1) Aatom on väike osake, mille hulgast kõik asjad maailmas koosnevad. Nimi on seetõttu, et see tuleb Kreeka keelest ning tähendab jagunematut, mis tähendab seda, et aatomit enam väiksemaks osaks jaotada ei saa. 2) Thomsoni aatomimudel - ruumlaeng võrdne ja vastasmärgiline elektroni omale. Bohri aatomimudel - elektronid ei kiirga, kuid tiirlevad Rutherfordi mudel - planetaarmudel 3) See, et elektronide hajumisnurk on seda suurem, mida väiksem on osakeste arv. Jõudis selleni, et aatomi tuumas peab olema positiivne laeng, kui elektronid on negatiivse laenguga. 4) See on seletatav osakese liikumishulgaga. Selle väljaarvutamiseks on vaja teada valguse kiirust vaakumis, plancki konstanti, footoni impulssi, kvandi massi. 5) Kiirgusspektri abil. Kõik gaasilised ained annavad kiirgusspektri. Iga gaas kiirgab vaid teatud värve teatud viisil spektris ning selle abil saab kindlaks määrata, mis ainega tegu.
Peegeldumine kristalli otstelt tekitab kristallist optilise resonaatori (samas võib resonaator olla kristallist väljaspool). Pooljuhtlaserites kasutatakse töötava ainena näiteks galliumarseniidi GaAs, kaadmiumsulfiidi CdS, indiumarseniidi InAs või tsinksulfiidi ZnS.Pooljuhtlaseritel on väga suur kasutegur, mis läheneb 100%-le. Nad on väikeste mõõtmetega ja häälestatavad ning nende kiirgus on moduleeritav. Kahjuks on nende väljundsignaali spekter võrdlemisi lai ja kiirtekimbu hajumisnurk küllalt suur. Peale selle vajavad nad jahutamist. Üht levinumat materjali pooljuhtlaseri tarvis valmistatakse tahkest galliumarseniidist ja see sarnaneb taskuraadio transistrides kasutatavate pooljuhtidega. Teatud viisil elektriliselt ergastades saab selle aine erinevate tükkide lahutuspinnad panna laserina kiirgama, ent üksnes infrapunases lainealas. Enne käivitamist tuleb seadet jahutada vedelas õhus. ultraviolettvalguse laserid
Pumpamise viisiks võib olla optiline pumpamine, elektronergastus ja keemilised reaktsioonid, aga leidub muidki võimalusi. Tööreziimi järgi eristatakse pidevreziimis töötavat ja impulsslaserit. Töötava aine põhjal eristatakse gaas-, vedelik-, pooljuht- ja dielektriklasereid. [2] 4.1 Gaaslaser Gaaslaserile on omane kiirguse suur monokromaatilisus, lainepikkuse stabiilsus ja kiirtekimbu väike hajumisnurk. Gaaslaserid saavad töötada nii pidevas kui impulssreziimis.[2] Kõige võimsamate gaaslaserite hulka kuulub gaaslahenduslaser. Selles töötav aine on süsinikdioksiidi ja lämmastiku segu ning pööratud jaotuse tekitab gaaslahendus. Sellise laseri võimsus on pidevreziimis kuni 10 kW, aga impulssreziimis kuni 10 GW.[1] Gaasidünaamilises laseris on töötavaks aineks süsinikdioksiid ja pööratud jaotuse tekitab soojuse juurdevool
Eseose seoseenergia c valguse kiirus Eeri eriseoseenergia A massiarv 9 Üldrelatiivsusteooria g raskuskiirendus(e suurus) F jõud (suurus) mi inertne mass gravitatsioonikonstant M Maa mass mr raske mass r kahe massi vaheline kaugus Kvantfüüsika elemendid E kvandi energia h Plancki konstant f kiirguse sagedus N teatud nurga alla hajunud alfaosakeste arv hajumisnurk 0 elektrostaatiline konstant q1 ja q2 kaks laengut keskkonna dielektriline läbitavus r laengutevaheline kaugus En aatomi lõppoleku energia Em aatomi algoleku energia m elektroni mass v elektroni kiirus r Bohri orbiidi raadius l kõrvalkvantarv n ja m peakvantarvud lainepikkus p liikumishulk lainefunktsioon t aeg U mõjuvate jõudude potentsiaal w tõenäosus I turmaliini kristallile langenud kiirguse intensiivsus
Mõnevorra parandab nähtavust kaugtulede ümberlülitamine lähituledele. Laialdaselt on levinud ekslik arvamus, nagu parandaks nähtavust üiksnes laternate paigutamine madalamale, kus udu olevat hõredam. Tege-likult oleneb nähtavus udus ning vihma- ja lumesajus kõige rohkem laterna valgusjaotusest. See peab rahul-dama jargmisi nõudeid. 1. Valgusvihk ei tohi hajuda suurima heledusega suunast kõrgemale. 2. Valgusvihu hajumisnurk püsttasapinnas peab olema võimalikult väike, nii et valguslaik on pika kitsa riba kujuline. 3. Valgusvihk peab suunduma madalale. 4. Udulaterna valgusvihu telg peab asuma juhi vaatesuunast kaugel. Seeparast paigutatakse udu- laternad nii madalale, et nende kõrgus teepinnast ei ületa ühte kolmandikku juhi silma kõrgusest. Liiga madalal (alla 40 cm) asuvad laternad nähtavust kuigi palju ei suurenda, kuid moonutavad ümbruse tajumist ja purunevad kergesti
Kiiratava valguse Täpsema teabe saamiseks vt veebilehte lainepikkus: 620 - 690nm www.disto.com. Rakendatavad **Kauguse mõõtmisel üle 100 m kuvatakse standardid: EN 60825-1: 1994 kaugus cm-des. IEC 60825-1:1993 Laserkiire hajumisnurk: 0,16 x 0,6 mrad Valgusimpulsi kestus: 15x10-9s *Maksimaalne kiiratav võimsus: 0,95 mW* Mõõtmise ebatäpsus: ±5% Maksimaalne kiiratav võimsus impulsi kohta: 8 mW ETTEVAATUST! Käesolevat mõõteriista võivad hooldada ainult Leica Geosystemsi poolt volitatud teeninduskeskused. 6 Sõnumite koodid Veasõnumid kuvatakse sõnumi koodi kõrval.
II Aatom kiirgab energiakvandi, kui läheb suurema energiaga statsionaarsest olekust väiksema energiaga statsionaarsesse olekusse. Selle valguskvandi sagedus : = ( E1 _ E2 ) / h Laserid ehk spektri nähtava diapsooni elektromagnetlainete kvantgeneraatorid töötavad indutseeritud kiirgusel, millel on samasugune sagedus, faas ja polarisatsioon nagu aatomites neeldunud kiirgusenergial. Laseri kiirgusel on suur vôimsus ( 1014W/cm2 ), väike hajumisnurk ( 10-5rad ) ja monokromaatsus ( kiirgus muutumatu sagedusega ). Kasutatakse valguslokaatoreis, holograafias ( ruumiliste kujutiste saamiseks ), silmaoperatsioonide teostamisel, metallide lôikamiseks. Tuumafüüsika 249. Radioaktiivne kiirgus jagunes magnetväljas kolmeks komponendiks, mis märgistati vastavalt : - komponent osutus positiivselt laetud osakeste vooks, heeliumi tuumadeks (He4). Neeldub paberilehes.
annaabi.ee 
