protsent. Musta augu ümber tiirlev keha kiirgab aga gravitatsioonilainetena kuus korda rohkem energiat. Niisiis võiks musti auke põhimõtteliselt kasutada energiaallikatena isegi sellisel lihtsaimal siisil. Praktiliselt oleks selline masin loomulikult kasutu, sest gravitatsioonilainete vastastikmõju ainega on erakordselt nõrk. Sellepärast oleks gravitatsioonilainetena eraldunud energiat raske kätte saada ja kasutada- gravitatsioonilained hajuksid kosmilisse ruumi. Mustade aukude seos valgusega Gravitatsiooniväli mõjutab valgust. Ta muudab footoni sagedust ja kõverdab tema teed. Mida lähemalt möödub valguskiir mustast august, seda rohkem ta kõverdub. Footoni jaoks tähendab kriitilise ringorbiidi olemasolu, et kui ta möödub sellel kaugusel mustast august satub ta selle gravitatsioonilisse haardesse ja jääb ringorbiidil musta augu ümber tiirlema
b) Millist muutust märkad, vaadates kahte prismasse sisenevat kiirt ja kahte prismast väljuvat kiirt? Võimaluse korral tee katse oma järelduse õigsuse kontrollimiseks. Valgusjuht Võib-olla oled kuulnud, et telefonikõnesid, raadiosaateid, telepilti – ühe- sõnaga infot – on võimalik edastada ka valguse abil. Uurime järgnevalt, kui- das valgussignaale saata sadade ja tuhandete kilomeetrite kaugusele, ilma, et need laiali hajuksid. Selleks suunatakse valgus nn optilisse kaablisse, mis sisaldab peenete val- gusjuhtide (tavaliselt klaaskiudude) kimpu. Valgusjuhi väliskiht peab olema selle keskosast optiliselt niipalju hõredam, et valgus peegelduks väliskihilt täielikult sisekihti tagasi. Joonisel on näha valgustit, kus valgus levib piki painduvaid valgusjuhte, väljudes vaid nende otstest. Valgusjuhina toimivad paljud läbipaistvad materjalid, näiteks jõhv („õnge-
omadusena. Kehad on kas kokkuliidetud või kokkuliidetu elemendid, mis omaltpoolt on jagamatud (aatomid) ja peavad olema muutumatud. Maailmakõiksus on lõpmatu nii oma ruumiliselt ulatuselt kui ka temas sisalduvate kehade hulgalt. Sest kui kõiksus oleks lõplik, siis omaks ta piiri, mis teda millestki teisest piiritleks. Kuna aga väljapool kõiksust midagi ei ole, peab ta olema piiritu ja lõpmatu. Kui kehade hulk ei oleks lõpmatu, tuleks eeldada, et kehad hajuksid lõpmatus ruumis sedavõrd, et nende seondumised ei saaks enam tekkida. Aatomitel on mitte küll lõpmatult palju, kuid mõtlemise jaoks haaramatult palju erinevaid kujusid. Üksnes sel viisil saab seletada tajutavate nähtuste erinevate liikide paljusust. Aatomid on lakkamatus liikumises; osalt jäävad nad üksteisest kaugele, osalt põrkuvad nad üksteisega kokku ning seonduvad aatomite ühendusteks, mis moodustavad tajutavaid nähtusi.
kümne tuhande galaktika. Galaktikaparvede uurimisel selgus, et nende mass-heleduse suhe on umbes sada korda väiksem oodatust – nende aine kiirgusvõime tundus olevat sadu kordi nõrgem kui tähtedel ja galaktikatel. Seda silmale ja teleskoopidele nähtamatut materjali on hakatud kutsuma varjatud massiks ehk tumeaineks ehk tumeenergiaks. Justnimelt tumeainet peetakse galaktikaparvede moodustumise peamiseks põhjuseks – kui seda poleks, hajuksid galaktikad „vaid“ mõne miljardi aastaga. Tumeaine otsingute käigus avastas teadlaste rühm Jaan Einasto juhtimisel, et ta pole mitte kogunenud galaktikate südamikesse või hajunud ühtlaselt galaktikate sees vaid ümbritseb neid ulatudes suurte kaugusteni galaktikate tsentrist mõõdetuna – 250 kpc raadiusega galaktikaparves osutus massi olema vähemalt kümme korda rohkem kui võis arvata tema ereduse järgi. Kusjuures kehtib seos – mida eredam on galaktika, seda