3.1 Kiirlõõgastumise võtted Stress ei tulene enamasti mitte ränkrasketest pingutustest, vaid oskamatusest oma koormust reguleerida. Tihti on see seotud harjumusega endas pidevalt mingi kehaline või vaimne pinge alal hoida, ilma et endale vajalikul määral lõõgastumist lubataks. Pinge ja lõõgastumise vahele jääb keskendumine - seisund, milles puudub ülemäärane pingutus või lõdvestumise hajevilolu. Kui keskendumist saab ülearu, tekib kurnav pinge, kui liiga vähe - hajeviloleku loidus. Looduses on keskendumise-lõõgastumise teatud analoogideks näiteks avanemine ja sulgumine, tõus ja mõõn, kiirus ja aeglus, sisse- ja väljahingamine. Vastasseisundite vaheldumise korrapärane rütm ning nende mõõdukus on olulised elujõu allikad. Lõõgastumine on niisiis sama oluline kui keskenduminegi. See alandab vererõhku, vähendab pulsi ja hingamise sagedust, lõdvestab lihaseid, parandab ainevahetust,
Puskin Mihhailovskojes (1824-1826) Mihhailovskojesse saabus Puskin 9. augustil 1824. Paraku oli kodust saanud pagenduskoht, tema lihane isa võttis enda peale pagendatud poja järelevaataja kohustused. Selle tulemuseks olid tülid isa ja poja vahel, mis lõppesid isa, ema, venna ja õe lahkumisega Mihhailovskojest. Puskin jäi üksinda, koos oma hoidja Arina Rodionovnaga. Elu Mihhailovskojes erines sootuks sellest, millega Puskin harjunud oli. Tuttavate rohkuse ja hajeviloleku asemel tulid üksindus ja keskendumine. Harva juhtus midagi ja sündmusi tuli mõõta teistsuguste mõõdupuudega. Puskini põhitegevus oli tol ajajärgul endassesüüvinud looming. Puskini kui kirjaniku areng sõltus oluliselt ümbritseva argielu muljetest, kuid ühtlasi paistis maastik, olustik ja igapäevamuljed teistsugustena seetõttu, et Puskin vaatas neid nüüd realisti pilguga. Elu Mihhailovskojes oli tagasihoidlik, koguni vaene. Puskin ei elanud maja esindustubades
annaabi.ee 
