Ross, H. Reila, K. Tafenau, H. Laanekask 22. Suuline keel ja selle uurimine, TÜ suulise kõne korpus. Suuline keel - Pikka aega jaotus: kirjakeel-kõnekeel-murre. 19. sajandil murded/murrakud tavaline suuline keel, haritud eestlastel saksa keel · 20. sajandi alguses hakkab kujunema suuline ühiskõnekeel, oluliseks mõjuriks kirjakeel · 1960. aastateks on murded suulise keelena põhiosas kadunud · Kõnekeel = argikeel, vigane, halb, lohakas jne Uurimine · Hajauurimise aeg: 1920. aastad-1990. aastad · Üksiktähelepanekud argikeele sõnavarast, hääldusest ja morfoloogiast · Slängi kogumine ja uurimine Süsteemne uurimine 1990. Aastatest. Suuline keel on omaette register, mis jaguneb alamregistriteks TÜ suulise eesti keele korpus · kogutud 1997. aastast · ca 360 tundi (= ca 2 miljonit sõna) · Transkribeeritud ca 1 500 000 sõna, täppis ca 700 000 sõna · keelekorpus (linguistic corpus)
Pidevalt on lisandunud noori uurijaid (nt Madis Jürviste, Aune Esinurm, Külli Park). 23. Suuline keel ja selle uurimine, TÜ suulise kõne korpus. Pikka aega jaotus: kirjakeel-kõnekeel-murre. 19. Saj murded/murrakud tavaline suuline keel, haritud eestlastel saksa keel. 20. Saj alguses hakkab kujunema suuline ühiskõnekeel, oluliseks mõjuriks kirjakeel. 1960.aastateks on murded suulise keelena põhiosas kadunud. Kõnekeel = argikeel, vigane, halb, lohakas jne. Uurimine: · hajauurimise aeg 1920-1990. Üksiktähelepanekud argikeele sõnavarast, hääldusest ja morfoloogiast. Slängi kogumine ja uurimine. · Süsteemne uurimine 1990.aastast: suuline keel on omaette register, mis jaguneb alamregistriteks. Meedium: otsesuhtlus, telefonisuhtlus, raadio/telesuhtlus, arvutisuhtlus. Argine ja avalik (sh ametlik suhtlus). Dialoog ja monoloog. Erineva murdetasutaga variandid, erineva sotsiaalse taustaga variandid
annaabi.ee 
