· Keelebarjäärid võõrkeele mittetundmine, slängi kasutamine jne. · Suhtlejate staatusevahe, professionaalne isoleeritus. · Kultuuri- ja usulised erinevused. · Situatsioonilised tegurid kellaaeg, koht, kõrvalised isikud, teised kliendid jne. Sõnumi lähetajast tingitud suhtlemistakistused. · Sõnumi edasiandmine ilma et sõnumi vastuvõtjaga loodaks elementaarset psühholoogilist kontakti. · Väsimus, hajaliolek. · Asjatundmatus. · Ebaõige keeleline vaste oma sõnumile (väär kodeerimine). · Segane, arusaamatu väljendus. Sõnumi edastamine on pikk ja ükskõikne, vastuvõtja jälgiv aktiivsus lülitub välja. Kahvatu ja ebalev jutt (püüd piirduda olulisemaga, detailide ja argumentatsiooni väljajätmine). Ülelihtsustamine (püüd vältida mittemõistmist). Sõnumi vastuvõtja poolt loodud suhtlemistõkked. · Tähelepanu hälbimine
proovida saavutada positiivne muutus. Kõige parem on mõjutada samaaegselt nii emotsioone kui käitumist. MIS ISELOOMUSTAB EMOTSIONAALSE JA KÄITUMISPROBLEEMIDEGA LAPSI. Tüüpiline hüperaktiivne käitumine avaldub lapse varajases eas (enne kuuendat eluaastat) ja võib kesta kaua. Soovimatu käitumise olemasolu üle otsustades tuleb arvesse võtta lapse arengufaasi. Tähelepanu puudulikkuse ja hüperaktiivsuse puhul ilmnevad probleemid neljas valdkonnas. 1.Tähelepanematus ja hajaliolek.. Lastel on raske otsustada, millele tähelepanu suunata, raske tegevust alustada ja hoida tähelepanu tegevusel kuni selle eduka lõpuni, koondada ühel ajal tähelepanu kahele erinevale stiimulile. Neil lastel on nõrk tähelepanu, lisaks on neil raske eristada olulisis stiimuleid. Tähelepanematus ja suutmatus eristada olulist tingivad ebaadekvaatse käitumise. - jätab sageli detailid tähele panemata või teeb tegevustes hooletusvigu
Ühed kriitikud näevad Doris Karevas ja Indrek Hirves tõelise kirjanduse viimast kantsi, teiste silmis muutuvad nad tehniliste iluharjutuste tegijaks. 3. Kõige ühtlasemas muutumises jätkab argikeele-sõbralik suund, mis seob end uuema rahvalaulu esteetikaga. See rida areneb üle Lepiku--Runneli Beierini ja sealt edasi nn. punkluuleni, maailmavaade ulatub rahvuslikust konservatiivsusest Tõnu Trubetsky anarhismini, peale tuleb kogukondlik släng. Proosa ajaline hajaliolek ja suurem seotus raamatukaubandusega annavad kokku natuke kirevama pildi. Kirevust lisab seegi, et proosa kirjutamine sõltub rohkem keskea püsivusest ja töövõimest. Enne artikli juurde asumist märkisin välja autoreid, kes mulle 90-ndate kirjandusest on kuigivõrd korda läinud. Nii luules kui proosas sain umbes kolmkümmend nime, kuid proosas oli vanemate autorite osakaal tunduvalt suurem ja seda eriti ,,esimese laine" noorte arvel.
annaabi.ee 
