Asulaid võib elanike tegevusalade ja eluviisi põhjal jagada linnalisteks ja maa-asulateks. Asulaid on võimalik jagada ka nende põhilise majandusharu järgi, nt kaevandus-, põllumajandus-, kuurort-, sadama-, ülikooli- jt asulateks. Asulad erinevad mitte ainult funktsioonide poolest, vaid ka elanike arvult, hoonete arhidektuurilt ja majanduskultuurilt ning hoonete tiheduselt. Maa-asulate puhul võib eristada tihe- või hajaasustust, linnad on üldjuhul tiheasustusega. Linnastumis- e. urbanisatsiooniaste linnalistes asulates elavate inimeste arvu osatähtsust kogu riigi rahvaarvu suhtes. Linn kompaktse hoonestusega asula, mis on saanud linna õigused. Riike, kus linnarahvastiku osatähtsus ületab 50% kogurahvastikust nimetatakse linnastunud riikideks. Suurriikidest on linnastumistase Hiinas 33%, Venemaal 73% ja USA's 77%. 100% linnastumisega on linnriigid (Singapur, Vatikan). Eestis on linnastumistase 70%
Euroopa Liidu regionaalpoliitika näeb transpordile ette järgmised arengud: • Tõhusad ja keskkonda säästvad transpordivõrgud (Trans-European Networks, TEN) peavad kindlustama korraliku ühenduse Euroopa linnade vahel. Kohalike transpordivõrkude ehitamine peab tugevdama hajaasustust. • Reisijavedudel tuleb välja arendada üleeuroopaline kiirliiklusvõrk, mis koosneb kiirrongi- ühendustest suuremate keskuste vahel ja lennuühendustest kaugemate piirkondadega. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR • Põhivedude üha kasvavat veomahtu on vaja suunata rohkem raudteedele ja veeteedele. See
annaabi.ee 
