Ma ei taha surra ja ma panen vastu. Aga kui mäng on kaotatud, tahan hästi lõppetada." -,,Ei selleks et pühakuks saada peab elama. Pidage vastu!" (Rambert kohtub oma armastatuga) Sel hetkel tahtis ta teha nii nagu kõik teised tema ümber ja uskuda, et katk võib tulla ja minna ilma inimeste südames midagi muutmata. Nad eitasid surma lõhna, mis uimastas ka need, keda ta ei tapa, nad salgasid maha, et olime kunagi hämmeldunu rahvas, kellest üks osa iga päev kadu põletusahju kurku ja haitus rasvase suitsuna, sellal kui teine osa ahelaid kandes, võimetuna ja hirmunult oma järjekorda ootas. Tänane öö oli aga lunastuse, mitte enam mässu öö. (Nüüd kui katk oli läbi, inimesed mõtlevad tulevikule, mitte enam minevikule, katkule, surnutele. Kõik ununeb.) Cottard, Tarrou, kõik need mehed ja too naine, keda Rieux oli armastanud ja kaotanud, surnud või süüdlased, - kõik nad ununevad. Vanal oli õigus, inimesed on ikka ühesugused.
ja tema templit Parthenoniks. Hilisemas poeesias on Athena tarkuse, arukuse ja puhtuse kehastus. Lisaks kõigele oli ta veel kudumise jumalanna, õpetades seda kunsti esimesele naisele - Pandorale. Zeusile meeldis teda kutsuda nimega ,,öökulliilmne". Athenal olid ka prohvetlikud võimed, mida ta sai kinkida ka inimestele, nagu ka nooruslikku välimust. On müüt kus Hephaistos püüdis Athenat vägistada. Et oma neitsilikust kaitsta, haitus Athena saladuslikul kombel, nii et seppjumala sperma kukkus maapinnale ja muutus Erichtoniose maoks. Athena andis Ateena esimese valitseja, poolenisti mao, poolenisti inimese kehaga Kekropsi kolmele tütrele laeka ja käskis neil selle sisse mitte vaadata. Käsku eirates piilusid kaks neist laekasse ja nägid madu ja läksid hulluks. Ateena oli temale kuulv linn. Oliivipuu, mille ta lõ,i oli tema puu ning tema lind oli öökull. 8
annaabi.ee 
