vähem vanemaid nõuandjaid, elatakse vägivaldsemas ühiskonnas), keskmine eluiga 14.saj oli ≈50 aastat London: Kõige: Külalised imestasid: Probleemid: rikkam palju maju halvasti haisev pori elavam palju poode loomade sisikonnad reostatum palju laiu tänavaid mädanevad aedviljajäätmed haisvam palju turge kalarapped võimsam sajad väikesed paadid, mis haisev sõnnik, mis ummistab mööda Thamesi edasi-taga tänavaid liiguvad värvikam päeval toimusid vilgas toodavad lakkamatult äritegevus( nii kohalikud kui ka igasuguseid jäätmeid
Tihe seotus loodusega- haiguste ravis loodusjõudude kasutamine Müüdid ja rituaalid omasid suurt rolli, loodusjõududel oli tervenemise või surma üle võim Primitiivsed ühiskonnad Haiguse ja surma põhjuseks on ,,mana" Jumalatel on inimesega sarnane iseloom- solvub ja maksab kätte või andestab Lepitamiseks kasutati maagiat Ravisse kuulusid loitsud ja riitused ning erinevate ainetega hõõrumised (mida haisvam, seda toimivam), aadrilaskmine, kupud, oksendusvahendid ,,Parandajanaised" ja ,,preestermehed" Terviseprobleemid- artroosid, traumad, kasvajad, luuTBC, D-vit puudus Koljutrepanatsioon (Alzeeria, Põhja Ameerika) jätkub IV saj e.m.a valitses meditsiinis ,,põhjuste sünni ajajärk" - ei leevendatud ainult tagajärgi vaid püüti leida põhjuseid Haiguste ennetamine läbi põhjusliku seose Avastati uusi raviprotseduure
Kas on maailmas olnud traagilisemaid koturne * kui need poolsaapad, mille tallad keelt näitavad?» Ülemdiakon sai äkki tagasi oma endise ranguse. «Ma saadan teile uued poolsaapad, raha aga ei anna.» «Andke üks vilets Pariisi sol'gi,» anus Jehan. «Ma õpin Gratianuse pähe, ma tahan jumalasse uskuda, minust saab tõeline teaduse ja vooruse Pütagoras. Ainult, palun, üks väike Pariisi sol! Kas te siis tahate, et nälg mind ära sööks, ta seisab mu ees avatud lõugadega ja on mustem, haisvam ja sügavam kui põrgu või kui munga nina!» Dom Claude raputas kulmu kortsutades pead: «Qui non laborat...» Jehan ei lasknud tal lõpetada. «Ah nii!» karjus ta. «Käigu siis kõik kus kurat! Elagu lõbu! Hakkan kõrtsides istuma, kaklema, nõusid puruks peksma, tüdrukutega hullama!» Selle peale viskas ta oma mütsi vastu seina ja laksutas sõrmi kui kastanjette. Ülemdiakon heitis talle sünge pilgu. «Jehan, teil pole hinge.»