Haistmine on nõrk tugeva nohu korral, sest siis on haistmisrakud kaetud paksu limaskihiga, mis takistab lõhnaainetel nendeni tungida. Inimese haistmismeel kohaneb lõhnadega suhteliselt kiiresti, mistõttu me mõne aegset viibimist mingi lõhna sees, me seda enam peaaegu ei tunne. Vanus - nooremad tunnevad paremini lõhnu, vanemad enam mitte nii hästi. KUIDAS ME HAISTAME? Sissehingamisel satuvad õhus sisalduvad aineosakesed ninaõõne haistmispiirkonda. Haistmisrakul on haistmiskarvakesed, mis ulatuvad ninaõõnde katvasse limakihti ja võtavad vastu lõhnaaineid. Limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmisrakkude karvakesi, põhjustades haistmisrakkudes närviimpulsse. Mööda närvikiude kanduvad närviimpulsid peaajju, kus lõhnaallikas kindlaks tehakse. 4 Katse Nagu eespool mainitud, peab katses olema 25 nuusutavad asja. Asjad
panevad võnkuma sealsed membraanid mis omakorda panevad võnkuma kuulmisrakkude kiud kus helivõnked muutuvad närviimpulssideks. Närviimpulsid liiguvad kuulmisnärvi vahendusel aju kuulmiskeskusesse. Haistmine - Ninaõõnes haistmisrakud + tugirakud. Haistmisnärv rakkudest haistmissibulani. Frontaalsagaras on haistmisanalüsaatori osa. Haistmisteed ulatuvad ka limbilisse süsteemi ja hüpotalamusse Sissehingamisel satuvad õhus sisalduvad aineosakesed ninaõõne haistmispiirkonda. Haistmisrakul on haistmiskarvakesed, mis ulatuvad ninaõõnde katvasse limakihti ja võtavad vastu lõhnaaineid. Limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmisrakkude karvakesi, põhjustades haistmisrakkudes närviimpulsse. Mööda närvikiude kanduvad närviimpulsid peaajju kus lõhna allikas kindlaks tehakse. Maitsmine - Maitsmissibulad keelel, suulaes, kõripealises ja neelu tagumises seinas. Maitsmisnärvid retseptoritest peaajju. Peaajus tekivad maitsmisaistingud ja käivituvad seederefleksid.
annaabi.ee 
