tasakaaluelundis olevad kristallid ja vedelik. Liikumine ärritab vastavaid meelerakke. Meelerakkudes tekkinud närviimpulsid liiguvad mööda närve peaaju tasakaalukeskusesse. 10.Kuulmise tervishoid Kasuta kõrvaklappe õigesti Helid ei tohi olla liiga valjud 11. Haistmis ehk lõhnaaistingu tekkemehhanism, 3 etappi 1. Sissehingamisel satuvad õhus sisalduvad aineosakesed ninõõne haistmispiirkonda 2. Limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmisraku karvakesi , põhjustades haistmisrakkudes närviimpulsse 3. Mööda närvikiude kanduvad närviimpulsid peaaju vastavasse piirkonda kus lõhn kindlaks tehakse. 12. Maitseaistingu tekkemehhanism, 3 etappi 1. Süljes lahustunud aineosakesed satuvad läbi väikeste avade maitsepunga sisse 2. Maitsepungas puutuvad aineosakesed kokku tunderakkudega ja tekitavad neis närviimpulsse 3
*Epidermise sarvkiht koosneb sarvestunud surnud rakkude kihtidest, kasvukiht aga mitmes kihis asetsevatest elusatest rakkudest. *Pärisnaha näsakiht (stratum papillare), mis on varustatud veresoontega, tagab ainevahetuse epidermises, kus veresooni pole. *Küüned koosnevad tihedalt üksteise peal asetsevatest sarvestunud rakkudest, mis sisaldavad rohkesti keratiini. 158."Haistmisrakud paiknevad haistmisepiteelis koos tugirakkude ja haistmisnäärmetega. Haistmisraku perifeerne jätke, mis ulatub tugirakkude vahelt välja epiteeli pinnale, on varustatud aktiivselt liikuvate karvakeste ehk tsiilidega. Lõhnaained satuvad haistmisregiooni limaskestast haistmisraku karvakestesse difusiooni teel. Haistmisnäärmete nõre on vajalik haistmispinna niisutamiseks, kuna vaid lahustunud ained suudavad esile kutsuda haistmisrakkude erutuse. Haistmisraku tsentraalne jätke põimub teiste samalaadsetega haistmisnärviks." TÕENE 159
Haistmisteed ulatuvad ka limbilisse süsteemi, hüpotalamusse ja suurajukoorde, mille kaudu tekib haistmistaju teadvuse tasemel. Haistmistee on erandlik: ta ei kulge läbi talamuse. Haistmistee lõpeb limbilise süsteemi eri kohtades. Lõhnaaine peab olema lenduv, vees- ja lipiidides lahustuv, see soodustab läbiminekut nii epiteeli katvast limakihist kui rakumembraanidest. Lõhnaained absorbeeritakse haistmisregiooni limaskesta, sealt difundeeruvad need haistmisraku karvakestesse. Lõhnaainete vastuvõtmine võib olla seotud sensori ehituse erinevustega. Sellisel juhul seotakse lõhnaaine spetsiifilise kuju ja suurusega just selle molekuli äratundmiskohta, see põhjustab Na+ või K+ kanali avanemise ja sensoripotentsiaali tekke. Kuid lõhnaained võivad sensorirakkudega reageerides moodustada ka kompleksühendi, mis aktiveerib adenülaadi tsüklaasi. Selle kaudu reguleeritakse rakus cAMP taset, membraani
annaabi.ee 
