kiiresti ja seetõttu ei tunne inimene enam lõhna, kui ta seal sees pikka aega viibib. Inimene suudab eristada üle 4000 lõhna ning treenitud ninaga inimesed veelgi enam (lõhnadega töötajad). Vananedes lõhnatundlikkus väheneb. Ja, kui nohu ei ole, siis ei ole vaja seda igale poole toppida. KEEL Inimese maitseelundiks on keel. (LISA 2) Maitsmine on süljes lahustunud ainete maitsete tajumine.Inimese maitseelundiks on keel. Maitsmine on tihedalt seotud haistmiselundiga. Kui on probleeme haistmisega, on probleeme ka maitsete tundmisega. Näiteks nohu korral on meie maitsetundlikus väga halb. Peale selle mõjutavad maitsmist ka vanus, milline on toit ning suitsetamine. Keele pinnal on palju erineva ehitusega näsajaid moodustisi ehk keelenäsasid. Keelenäsade küljes on tunderakud mis aineosakeste ärrituste toimel saadavad ajusse närviimpulsse ja inimene tunneb maitset. Maitse tajumiseks peab suuõõnde sattunud aine lahustuma vees või süljes
suu kui keha pinnaga. Kalad kuulevad hästi. Kuna kuulmiselundid asuvad koljus, pole neid kehapinnal näha. Kompimismeele rakkude kogumikud paiknevad kogu keha pinnal. Vees orienteeruda aitab ka küljejoon. Silmad asetsevad üldjuhul pea külgedel ning see tagab kaladele laia nägemisvälja. Kalad näevad lähedale, nende keskmine nägemisulatus on 1 m. Silma võrkkestas asetsevad kolvikesed ja kepikesed annavad hea värvide eristamisvõime. Kalade hea haistmine on seotud silmade ees paikneva haistmiselundiga, mis on ühendatud ninasõõrmetega. (Kalade peamised meeleelundid; Närvisüsteem korraldab kõigi elundite talitust; Luukalad) Hingamiselundid Pea tagaosas asuva lõpuseid kaitseva lõpusekaane all asuvad punakad lõpused. Lõpused on punast värvi, sest neis on rohkesti peenikesi veresooni. Lõpused on vees hingamiseks kohastunud hingamiselundid, mille abil saavad kalad omastada vees lahustunud hapnikku. Hingamiseks avab kala suu, mis täitub veega. Lõpusekaaned on siis kinni.
annaabi.ee 
