täie rinnaga nädalate ja ööpäevade kaupa. Tollal tegi ta seda esimest korda. ,,Vabastasin end oma väikeses tualetis sellest paratamatust seaduspärasusest, et üleliigsed kalorid ei ladestuks minu kehasse rasvaks, sellest reeglist, mille tõttu oli 10- aastasest saati võtnud kilo alla, et see koha tagasi süüa. Üksi elades oli sellega lihtne algust teha. Polnud kedagi imestamas selle üle, kui mitu korda päevas ma tualettpotti pesin. Polnud kedagi pealt kuulamas, nägemas, haistmas." Ta kutsus seda kõike vabaduseks. Isegi kui ta koolis lõunal käis koos teistega, siis tegelikult oleks ta tahtnud õgida ning meeletutes kogustes süüa, kuid Anna ei tahtnud teistest eristuda. Sööklas jälgis ta teiste tempot ning üritas selles püsida. Lõpuks ta unustas söömise ja pühendus söömisoksendamisele või söömata olemisele. Temast sai kiirelt professionaalne oksendaja. Ta suutis seda isegi hääletult teha ja piisavalt kiiresti.
sihvakad ja sirged sabakuubedes, tulevad ja kummardavad sinu ees. Oota, küll sa minu karja näha saad! Lõhed, laiad laugud otsal säravad, seljauimed vikerkaarest värvitud, küljed hõberahadega kirjatud." 29 See viis Apelsin Apelsin See viis haaras mind, see viis võlus mind, see viis võitis mind kui esmakordselt kuulsin laulmas sind. Sind nägin päiksena lavalt paistmas, sind terve saalitäis mõttes mõistmas, su laulu lõhna ja mõtet haistmas ainult ma ei mõistnud sind. Ka mina püüdsin sust aru saada, ei tahtnud teistest ma maha jääda, kuid laulu mõte läks minust mööda, ainult viisi jagas pea. See viis haaras mind... Võib-olla laulsid sa armurõõmust, võib-olla väikesest veinisõõmust, võib-olla ühtegi mõttejäänust selles laulus polnud sees. Kui puuga oleks ma pähe saanud, ei ühtki sõna mul meelde jäänud, kuid sellest viisist ei küllalt saanud, - sina ise olid viis! See viis haaras mind...
annaabi.ee 
