Etümoloogiat on seotud indoeuroopa tüvega ausos `koit' = idapoolne rahvas see tüvi on kandunud Skandinaaviast Euroopasse. Tacitus, "Germania: Aestii, mille kohta on arvatud, et ei tähista eestlasi, vaid hoopis Ida-Preisi rahvaid/baltlasi. Hiljem nime tähendus ilmselt kitseneb ja sellest on tuletatud ka Estland, Estonia, mis 13.saj on tähistanud kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates: frangi ajaloolane Einhard 830: Aisti; kroonik Bremeni Adam: 1076 Haisti, Aestland. Leedu prof Karalinas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Balti etnonüümide tõlge. Germaanlased nimetasid aistideks Ida-Balti hõime, kes nimetasid end oma maa rahvaks. Aja jooksul hakkas aistide nimi märkima kõiki Ida-Balti asukaid. Aiste märkiv etnonüüm on algusest peale olnud maad/nurme/põldu tähistav sõna. Võib-olla laenasid germaanlased sõna baltlastelt, kuna tüvi Aister esineb nii Kesk- kui ka Ida-Läti kohanimistus
päritolust ja paiknemises”; Henriku „Liivimaa kroonika” jt) Tacituse “Germanias” (98 pKr) esineb nimetus Aestii, mille kohta on arvatud, et see ei tähista eestlasi, vaid Ida-Preisi rahvaid või baltlasi. Hiljem nime tähendus kitseneb ning sellest on tuletatud Estland ja Estonia, mis 13.saj tähistab kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates, nt frangi ajaloolasel Einhardil 830 Aisti, kroonik Bremeni Adam kasutab 1076 kuju Haisti, Aestland. Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge. Henriku “Liivimaa kroonika” on eesti ajalooteadlased hinnanud subjektiivseks: tuntavalt ordu huvide kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu ja piiblilugu. Tekstis on tsitaate piiblist, osutusi piiblile, piibli metafoore
annaabi.ee 
