(Loomade elu, 4 köide) 3. KÕHRKALAD (CHONDRICHTHYES) 3.1 Kõhrkalade üldiseloomustus Varilõpuseliste klass sisaldab kahte ülemseltsi: hailaadsed ja railaadsed. Kõhrkalu on umbes 600 liiki. Kõhrkalad on mere-, mõned ka mageveekalad. Kõhrkalade sisetoes on kõhreline, osal kohati lubjastunud. Hõlmab kahte suuremat ülemseltsi: · Täispeased (Holocephali) - Arvatakse, et täispeased põlvnevad hailaadsetest väljasurnud eellastest ja kujutavad endast fülogeneetilist kõrvalharu, mis ei ole luukaladega pärilikult seotud. · Varilõpuselised (Elasmobranchii) - Esimesed varilõpusesed kalad ilmusid ürgmeredesse juba 300milj. aastat tagasi. Nad konkureerivad edukalt luukaladega ja väljasuremisest pole mingit märki. 4
kus liivhaid loetakse üheks ohtliikumaks haiks. On teada terve rida juhtumeid, kus selle hai rünnak inimesele on lõppenud surmaga. See võib tuleneda sellest, et Lõuna-Aafrika liivhaid on kõigesööjad ja valivad toitu vähem kui nende Ameerika ranniku sugulased. HIID-VASARHAI Hiid-vasarhai kuulub vasarhailaste sugukonda, kuhu kuulub kaks perekonda seitsme liigiga. Vasarhailased on hiidhailaste lähedased sugulased kuid erinevad nendest (ja kõikidest teistest hailaadsetest) väga omapärase peakuju poolest. See on vertikaalsuunas tugevasti lamendunud ning ulatub külgedele kahe suure haruna, mille otsas asuvad silmad ning neist natuke eespool suured ninasõõrmed. Ilmselt kergendab selline peakuju hail manööverdamist vertikaaltasapinnas ja teineteisest kaugel asetsevad ninasõõrmed annavad vasarhaile võimaluse täpsemaks orienteerumiseks lõhnaallikate suhtes. Hiid-vasarhai võib kasvada 4,5...6 meetri pikkuseks
annaabi.ee 
