Et aktsiisi- ja käibemaks annavad kokku ligi 40% riigieelarve tuludest, on tarbimise jätkuv jahtumine veelgi valusamalt tulupoolele koormaks. Eesti senised majanduskasvu mootorid on nõrgenenud ja samade mootorite taaskäivitamine ning jätkusuutlik kasutamine eeldab otsustavamat tegutsemist nii riigi kui ka ettevõtete poolt. Eesti seniste kasvutegurite ammendumine on kahtlemata saamas aktuaalseks probleemiks. Madalast palgatasemest tingitud kulueelis on juba täna haihtumas ja ekspordi arendamiseks on hädavajalik uute suundade kasutuselevõtmine. Edasine konkurentsivõime tõstmine saab pikemas perspektiivis võimalik olla vaid läbi tootlikkuse tõstmise ning kvaliteetsemate toodete ja teenuste pakkumises. See eeldab riigi poolt tõsisemat arengukavade väljatöötamist ning ettevõtjate jätkuvat motiveerimist omapoolse toetusega. Majandusraskuste halva külje puhul on alati heaks küljeks see,
puiduimpordil suur osa maailma vihmametsade hävitamisel. Ainuüksi Suurbritannia veab igal aastal sisse Hongkongi viie ja poole pindala jagu ebaseaduslikku puitu. (Keskkonnakaitsjad peavad EL-i uut kaubanduslepet...) (FLEGT-litsentsimissüsteemi kehtestamise...) Nagu sellest võib järeldada on tegelik probleem olemas ja põhjendatud ning arvestades, et see oli arvamus 2005 aasta lõpust, siis tänaseks päevaks on toonased hirmud ja skeptilisus antud süsteemi vastu haihtumas, sest areng, mis on tehtud on antud kontekstis positiivne. Muidugi majanduslik pool, mis määrab, kes selles süsteemis hakkama saab, on andnud tagasilööke puiduturule ja -ettevõtetele. Asi on lihtsalt selles, et süsteemiga ei suudeta veel kohaneda, teiseks mureks on maailma üldine majanduslik seis, mis hetkel on raske. 12
annaabi.ee 
