Seoses tehnika arenguga (tuumaelektrijaamad, tuumakiirguse kasutamine meditsiinis jne) kasvab suurel määral radiatsioonioht ka bioloogilistele objektidele, sh inimesele. Seda võivad põhjustada võimalikud lekked tuumareaktorites, samuti mitmesugused radioaktiivseid aineid sisaldavad jäätmed, mis satuvad loodusesse. Tuumakiirguse salakavalus peitub selles, et inimene pole võimeline oma meeleorganite abil seda kiirgust vahetult tajuma ning ohtu aimamata võib ta omandada haigusttekitava doosi. Just sellepärast tulebki siin abi otsida mõõteriistadelt dosimeetritelt. Arvatavasti pole kaugel aeg, kui kaasaskantav dosimeeter saab iga inimese kohustuslikuks detailiks tema igapäevases riietuses, nii nagu prillid lühinägelikel või vihmavari niiskel sügispäeval. Eestis on radioaktiivset saastet vähemaks jäänud Eestis on kiirgusobjektide hulk on viimase kümne aastaga oluliselt vähenenud. Vabariigi
Dermatofüüdid ... on kõige levinumad nahaseenhaiguste tekitajad. Pindmiseid mükoose põhjustavad dermatofüüdid kuuluvad 3 perekonda: - Trichophyton - Epidermophyton - Microsporon Dermatofüüdid ei kuulu inimese residentse floora hulka. Seevastu on aga Candida ja Pityrosporum saprofüüdid, mida leidub suurel prtsendil inimeste limaskestal või nahal. Dermatofüütia korral on tähtsaks faktoriks nakkusliku materjali rohkus ja geneetiline eelsodumus. Candida ja Pityrosporum omandavad aga haigusttekitava võime alles siis kui organismi vastupanuvõime langeb. Dermatofüüdid on aeroobsed seened. St, et nad vajavad elutegevuseks hapniku. Nad saavad kasvada ainult tugevalt sarvestunud struktuurides (naha sarvkiht, küüned ja juuksed). Nende kasv eelnimetatud struktuurides sõltub aga tingimustest. Kui pole piisavalt eluks vajalikke tingimuste puudumisel seene kasv lakkab, kuid sellele vaatamata säilitab seen nahas oma patogeensed omadused. Dermatofüütia e. Tinea
annaabi.ee 
