muutusteni. Ülevaade Juuksesibula piirkonnas tekib põletik, mis viib juuksekarva väljalanguseni. Peanahale tekivad teravalt piirdunud juusteta laigud, mis enesetundes muutusi ei põhjusta. Tavaliselt on laiguline juuste väljalangemine pöörduv, kuid võib ka korduda. On levinud uskumus, et juuste väljalangemine on tõsiste haigustega võrreldes tähtsusetu kosmeetiline probleem. Siin on ära unustatud oluline tähelepanek, et juuste väljalangemine viitab organismis tekkinud haiguslikele protsessidele veel enne, kui organism tegelikult haigestub. Miks siis oodata halvimat, kui reageerida võiks juba palju varem? Juuste väljalangemine tähendab alati, põhjustest olenemata, et juuksekarva pesas olevate juuksejuurte rakkude areng on häiritud ja juuksekarva kasv katkeb. Juuksekarv sureb enne oma genotüübist tulenevat kasvutsükli lõppu. Uus juuksekarv tekib kindlasti, aga alles siis, kui eelnev kasvuperiood (kasvutsükkel) on läbi. Seega on osa juuksekarva pesasid
südamele kui veresoonestikule, mis samuti harjuvad vajadusel keha külluslikumalt verega varustada. Rohke istumine ja kehaliselt passiivne elu on aga ohuks mõlemale. Südamel ei tohi lasta liikumist ,,unustada". Südamelihas jääb liigvähesest tööst samuti lõdvaks ja ,,närtsib". Vähese liikumisega seonduvad paljud haigused. Teadlased on kindlaks teinud üle 20 haiguse ja nende eelastme, mis käivad kaasas liigvähese kehalise aktiivsusega. Haiguslikele arengutele tõukab eeskätt just liikumise-toitumise omavaheline kooskõlastamatu suhe. Eriti see, kui süüakse-juuakse rohkem kui organism tegelikult vajab ja kehale tegutsemiseks toiduenergiat tarvis läheb! Kui liigutakse vähe, hakkabki tasapisi toiduenergiat üle jääma ja keha energiamahutitesse hakkab ülearust kütust kogunema. Üleliigseks osutunud toiduenergia ladustub ja jaotub üle kogu keha erinevatesse organitesse laiali, mis rasvakihina hakkab paistma naha altki
kasutatud ravimid, alkoholi tarvitamine, suitsetamine, vitamiinide või mineraalainete puudus toidus, ema poolt põetav suguhaigus. Teatud haiguste nagu suhkruhaigus, hüpertoonia, kasvajad, neeru- ja sapikivitõbi jt. tekkes omab tähtsust pärilik eelsoodumus. Tänapäeva uuringud on näidanud nende seost geenidefektiga. Reaktiivsus on organismi võime vastata teatud kindlal viisil nii tavalistele kui haiguslikele ärritajatele. Reaktiivsus on haigustele, eriti nakkuslikele, vastupanuvõime omapära aluseks. Organismi kohastumise seisukohast on see küllaltki oluline omadus. Eristatkse liigispetsiifilist (n. inimese, ahvi, sea, koera) ja individuaalset (üksikute inimeste) reaktiivsust. Immuunsus on organismi eriseisund, mis kindlustab tema vastuvõtmatuse väliskeskkonna kahjulike tegurite suhtes või ka organismis endas tekkinud võõrstruktuuride suhtes
annaabi.ee 
