närimistubakast saadav nikotiini annus suur, sest suurem osa nikotiinist neelatakse alla. Sarnaselt mokatubakale põhjustab ka närimistubakas olev nikotiin igemetes vereringe häireid, mille tagajärjeks võib olla igemepõletik või isegi hammaste lagunemine. Plaastrid võivad tekitada raskeid nahaärritusi ning põhjustada isegi surmaga lõppevat nikotiini mürgistust. Samuti ei sobi plaastrid kokku erinevate eelnevate haigusjuhtumitega ja ravimitega. Närimiskummid võivad lisaks eelnimetatule veel vale närimistehnika korral põhjustada südametöö häireid, olen tuttavatelt kuulnud, et ka nende maitse pole kõige meeldivam. Seetõttu arvangi, et lihtsaim viis suitsetamisest loobumiseks on sigarettide asendamine pulgakommide või muude ohutute snäkkidega. Nii imelik kui see ka ei tunduks on võimalik olla suitsetaja ka teadmatult ning isegi vastu oma tahtmist
doosi seda jooki ning suri. Ühes California ülikooli linnakus keelati energiajookide müük pärast seda, kui kaks noormeest olid enne jalgpallimängu joonud energiajooke ning jäid tõsiselt haigeks. Ühel neist tõusis pulss enne mängu 190-ni. (Ibid. lk 129-130) Euroopa Komisjoni Toidu Teaduskomitee (SCF) hindas 1999. ja 2003. aastal energiajookide koostisosade: kofeiini, tauriini ja glükuroonlaktooni ohutust. SCF peab energiajookide seostamist surma- ja haigusjuhtumitega kuulujuttudeks. SCF seostab neid pigem samal ajal narkootikumide või alkoholi tarbimisega, kuid paljud uurimistulemused, millele põhineb SCF-i hinnang, on loomkatsed ning nende tulemusi ei saa üle kanda inimestele. SCF peab 8 ebaeetiliseks alkoholi ja energiajookide mõju selgitamise katseid inimeste peal. (Ibid. lk 131- 132)