Äraseletatult tähendab avastus, et veerand geenidest toimib eurooplaste ja asiaatide rakkudes veidi erinevalt. Vahe ei pruugi olla suur, kuid on statistiliselt siiski märgatav. Vaadeldud enam kui 4000 geeni seas aga leidus 35 geeni, mille avaldumise erinevus rassiti oli koguni kahekordne või suuremgi. Samalaadse tulemuse andis ka uuringu kordamine uutelt rakudoonoritelt võetud geeninäidistega. Cheung ja kolleegid kasutasid oma töös geeninäiteid, mis on kogutud haigusgeenide kindlakstegemiseks loodud rahvusvahelisse geeniprojekti nimega HapMap. Nad otsisid moodust, kuidas mõõta korraga paljude geenide avaldumise sagedust. Selleks tuvastasid teadlased 4197 geeni, mille avaldumine osutus hästi mõõdetavaks. Endiselt jääb aga küsimuseks, kas leitud erinevused geenide avaldumises mõjutavad ka erinevate rasside esindajate tervist. Üks suurimaid erinevusi leiti valitsevat näiteks geenis UGT2B17, mis avaldub eurooplastel 22 korda sagedamini kui asiaatidel
metüleerituse tase) viivad erinevusteni isa- ja ema alleelide ekspressioonis. Enamus inimeste geenides ei toimu imprintingut, muidu ei näeks me nii palju mendelistlikke iseloomustusi. Praegu teatakse u 60 geeni, milles toimub imprinting, sisaldades geene, mis määratlevad polüpeptiide ja geene, mis kodeerivad funktsionaalset mittekodeerivat RNAd. Arvatavasti kontrollivad paljud sellised geenid kasvu ja neurokäitumuslikke tunnuseid. 54. Haigusgeenide identifitseerimine (põhimõtted ja strateegiad, geeni positsioonist sõltumatud strateegiad – valgu, loomamudeli või DNA järjestuse abil, Aheldumisanalüüsi põhimõte (Linkage analysis). Kasutatakse erinevaid strateegiaid, mis lõppkokkuvõttes viivad loodetavasti sobiva kandidaatgeenini. Kui geenipositsiooni ei teata, saab läheneda geeniprodukti uurimisega. Kasutatakse biokeemilisi ja rakubioloogiameetodeid. Kui
annaabi.ee 
