kodeeriva geeni struktuur aga muutunud ei ole. Prionil on hämmastav võime muuta normaalse struktuuriga valgu kuju, mille tulemusel tekibki patoloogia. Prionivalk on seega infektsiooniline osake, mille organismi sattumine toob kaasa normaalse valgu struktuuri muutuse ja haigestumise. Järelikult kujutab prion endast geenivälise ehk epigeneetilise informatsiooni kandjat. Siiski ei saa prion eksisteerida geenidest sõltumatult, ka prionivalk on kodeeritud kromosoomides, haigusetekitajaks muudab prioni aga informatsioon, mis ei sisaldu geenides, vaid pärandub viimastest sõltumatult. Kokkuvõtteks tahaksin rõhutada, et eluprotsessid ei põhine ainult geenidel, vaid on ka midagi muud, nimetatagu seda siis elujõuks, entelehhiaks, jumalikuks sädemeks või milleks tahes, ja see miski on sama oluline, kui geenides talletatav teave. Tänapäeva geneetika võimsa arengu taustal kipub kõik muu peale DNA kergesti ununema, kogu elu püütakse taandada vaid geenide avaldumisele
limaskestadel, suuõõnes, hingamisteedes ja urogenitaaltraktis. Igal kehapiirkonnal on erinev normaalne mikrofloora. Soolestikus on kõige rohkem mikroobe, neid on umbes 800g. Floora - taimestik..microform.vana mõiste - mikroorganiismide popiulatsiooni mõeldakse selle all. Sõltub soolestiku mikrofloorast, taimetoitlastel on natuke teise koostisega. Kliimast jne. Tinglik patogeen (haigusepõhjustaja)...normaalsesse mikrofloorasse kuuluv organism, kes teatud tingimustes muutub haigusetekitajaks. Nö juhuseotsijad. Peale hamba väljatõmbamist järgneb antibiootikumide kuur, et ei toimuks tinglike patogeenide sattumine vereringesse. Gnotobiondid - organism, kelle mikro.floora on teada. Need võivad olla mikroobivabad organismid, aga ka mikroobivabad organismid, keda on eksperimentaalselt nakatatud teatud mikroobidega. On kui elav katseklaas, mis võimaldab uurida bakterite toimet makroorganismile. Esimesed mikroobivabad loomad, keda uuriti, olid tibud.
annaabi.ee 
