emotsionaalseks muutuma. Emotsiooni sisu ja miuke see on, sõltub sellest, kuda inimene tõlgendab olukorda. Kuidas me mõtleme olukorrast, põhjustest, mida me teame maailma jne kohta, vastavalt sellele tuleb ka emotsioon. Stress: pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul, järjepidevalt muutumisel. Stress pole frustratsioon! Aluseks võib olla nii füüsiline kui ka vaimne pinge, ka koos. Ei teki hetkelise pinge alusel. Hans Selye: üldised, mitte haigusespetsiifilised, aga stressireaktsioonispetsiifilised muutused. Üldine generaalne reaktsioon. Põhjusi võib olla väga erinevaid. Stressorid on eri inimestel erinevad. Stress on normaalne, vajalik reaktsioon: kohanemine, mobiliseerimine (füüs. Ja psüühilised reservid). Vaim hakkab võitlema selle vastu, püüab hakkama saada, kõrvaldada neid asju, mis seda tekitavad. Resursside mobiliseerimine. · positiivne faas- (mobilistatsioon, eustress) taluvuspiir negatiivne faas e distress. Kui jääb
asümpaatne, asiotsaalne. NB! Pupill muutub ka valgusest tulenevalt. Kõikide nähtusete puhul on erinevad üldkontseptsioonised teooriad, ka emotsioonidel. Üle 100 teatakse juba teooriaid emotsioonide kohta. STRESS Stress tugev pingeseisund (nii vaimne kui ka füüsiline (või mplemad koos)). Kui keskkond muutub. Põhjus või põhjuste kompleks peab olema piisavalt tugev ja piisava aja vältel. (mitte kiiresti) Hans Selye: üldised, mitte haigusespetsiifilised, aga stressireaktsioonispetsiifilised muutused; ,,adaptatsioonisümdroom" Stress on normaalne, vajalik reaktsioon: kohanemine, mobiliseerimine (füüs ja psüüh, reservid) Stress võib ka kaasneda haigustega. 2 PÕHIFAASI: - Positiivne faas (mobilisatsioon, eustress) taluvuspiir negatiivne faas e distress (inimene on positiivn,e rahulik) - Stressorid: raske kehaline pingutus, trauma, hapnikuvaegus, agressioon, pikaajaline
annaabi.ee 
