N ühendid vees toimivad väetisena, rohkus rikub veekogudes loodusliku tasakaalu, sooodustab vetikate ja taimede kasvu põhjustades eutrofeerumist. (inim saastab vett ööpäevas ~12g N) P peamiselt jõgede ja järvede eutrofeerumise põhjustaja. (inim 1,44g) Ca ü muudavad vee karedaks, vees moodustavad rasvhapete rasklahustuvad kaltsiumisoolad. Vee karedust kõrvaldadakse ioonide või kaltsiumfosfaadi abli. Olmevesi reostab loodusliku vett org aine, taimetotainete P ja N, haigusbakterite jt reoainetega. Vette sattunud org.aine reostustoime seisneb hapniku hävitamises. Eutrofikatsioon eutrofeerumine, veekogu rikastumine toitainetega. See toimub taimede toiteelementide (eriti P ja N), detriidi ja lahustunud orgaaniliste ainete lisandumise ja akumuleerumise tagajärjel. Kaasnevad vee läbipaistvuse vähenemine, hapnikuvaegus ja täielik hapnikukadu sügavais kihtides, planktoni ja bentose rohkenemine, elustiku liigilise koosseisu muutumine, põhjasetete mudastumine
enne suublasse (veekogusse või pinnasesse) juhtimist puhastama. Kasutuses olnud ja loodusesse tagasi juhitav vesi on heitvesi. Reostunud heitvesi vajab enne loodusesse tagasijuhtimist puhastamist. Maamajapidamistes ja põllumajanduse tootmisettevõtetes tekib alati olmereovett, tootmise puhul ka tootmisreovett. Puhastamist vajab ka reostunud aladelt kogunev sademevesi. Põllumajandusest pärinev heitvesi on reostunud orgaanilise aine, taimetoitainete, haigusbakterite ja soolenugiliste munadega. Reovee hulk ja omadused sõltuvad suurel määral veekasutaja elukeskkonna sanitaarseisundist, tavadest ja majanduslikest võimalustest, tootmises tehnoloogia valikust ja tootmiskultuurist. Reovett tekib seal, kus vett tarbitakse, seetõttu on kasutatava vee ja kanalisatsiooni juhitava vee hulk tihedalt seotud. Reovee põhjavette ja heitvee külmunud pinnasele juhtimine on keelatud. Vee erikasutusluba peab olema, kui juhitakse heitvett ja
annaabi.ee 
