Primaarse infektsiooni korral tekivad nasaalsed sIgA ja seerumi IgG, aga sIgA kaob ruttu, immuunsus nõrgeneb umbes 18 kuu pärast infektsioonijärgselt. Rakulisel immuunsusel ilmselt roll puudub. Haigused. Sümptomitelt teistest (entero, paramükso, korona) eristada ei saa. Tavaliselt algab aevastamisega, siis nohu, mis süveneb, tekivad ninaobstruktsiooni sümptomid. Võib esineda kerge kurguvalu koos peavalu ja haiglusega. Tipp 3-4 päeva pärast, köha ja nasaalsümptomid võivad püsida 7-10 päeva, või kauem. Diagnostika. Üldiselt laborit ei kasutata. Viirust saab kätte ninaloputisest, kasvatatakse diploidsetel fibroblastidel ja identifitseeritakse tüüpilise tsütopatoloogilise leiu ja happelabiilsuse demonstreerimise alusel. Serotüpeerimist pole üldiselt vaja, aga tehakse neutraliseerivate seerumitega. Seroloogia on ebapraktiline. Ravi ja profülaktika. Nasaalsed vasokonstriktorid
B. pseudomallei on mullas, vees, taimestikus leiduv saprofüüt. Põhjustab oportunistlikke infektsioone (melioidoosi), ka eelnevalt tervetel ägeda mädase infektsiooni või kroonilise kopsuinfektsiooniga. Haigus võib ilmneda mõni päev või aastaid pärast kokkupuudet. Enamasti jäävad asümptomaatiliseks, võib põhjustada kutaanset mädast infektsiooni koos regionaalse lümfadeniiti, palaviku ja haiglusega. Võib kas probleemideta laheneda või sepsist põhjustada. Kolmas võimalus on kopsuhaigus: kergest bronhiidist nekrotiseeriva pneumooniani. Acinetobacter. Esinevad glükoosi oksüdeerivad ja mitteoksüdeerivad liigid. Ranged aeroobid oksüdaas- G- kokobatsillid. Üldlevinud saprofüüdid, leiduvad nii looduses kui haiglas. Jäävad ellu niisketel pindadel, k.a. hingamisabivahenditel, ja kuivadel pindadel nagu nahk (gramnegatiivsete puhul see harv)