Laulma pidi kiiresti (eriti madalal häälel on kiirkõne koomiline). Järgnesid ooperid: "Othello" (1816); "Tuhkatriinu" (1817) lõbus draama; "Varastaja harakas" pooltõsine ooper; "Moses Egiptuses" (1818) traagiline ooper piibli ainetel; "Muhamed II" . 1822. a. sõitis 30- aastane Rossini esimest korda välismaale - Pariisi. 1824- 1836. a. elas ta Pariisis. Rossini Pariisis elatud viimase kümne aasta loomingut tuleks vaadelda teda varasemad 20 aastat vaevanud füüsilise haigluse ning hingelise kurnatuse taustal. Alles Pariisis ärkas Rossini otsekui uuesti ellu. Tema tervis paranes märgatavalt, tagasi tuli tema tuntud huumoritaju. Ta ostis tüki maad Pariisi eeslinnas Passy’s, ehitas sinna villa. Samuti üüris ta Pariisis Chaussée d'Antin’i tänaval korteri, mis kujunes Pariisi üheks huvitavamaks ja elegantsemaks salongiks. Rossini viimasesse loominguperioodi kuulub üle 150 teose:
taandumine. Meelelahutuskultuuri ja kõrgkultuuri vaheline pinge.: romaani kõrval nn. Zanrikirjandus. Eksootika teema. Dekadentsi esteetika: põgenemine reaalsusest, Dandy maneerid, elu on kunst, estetism ja ,,kunst kunsti pärast". Nt. Rohelise nelgi kultus. Fin-de-Siecle- (veel üks nägemus)- tähendab väga erinevaid asju. Prantsusmaal tähendab see olla moodne, modernne, tänapäevane, peenemaitseline. See on olnud ka haigluse, allakäigu, dekadentsi ja kultuurimpressionismi sünonüüm. Harilikult kaasnes ka kõrvalvarjund- pigem moekas nukrus, kui täielik lootusetus. Modernism ( modernne, uudne) on ühtne nimetaja modernsetele kirjanduse, kunsti ja ühiskondlik kultuurilise tegevuse suundadele. Modernismi kandjateks on progress paljudes valdkondades nn. Teaduse ja tehnik areng, tööstusliku tootmise muutumine massiliseks, ühiskonnakorralduse muutumine humaansemaks jms
annaabi.ee 
