muutub harjumus sõltuvuseks ja inimene jääbki etanoolist sõltuma ning sageli järgneb kurb lõpp. Michael Hardiman kirjutab oma raamatus „Sõltuvus“ väga tabavalt, kuidas pideva joomisharjumuse kujunemine saab osaks eluviisist, et ennast hästi ja vabalt tunda. Mida hullemaks asi läheb, seda rohkem hakkab isik teiste alkoholitarvitajatega seltsima, kes ei kritiseeri tema teguviisi ja pigem julgustavad ning siit saab absoluutne allakäik alguse. Teadaolevalt kuni 30% haiglavooditest on täidetu alkohoolikutega, kes pole sellistena identifitseeritud ega ole saanud ka ravi. Kui inimene ei saa otsest alkoholivastast ravi, on tulemuseks tavaliselt haigusest, õnnetusest või enesetapust tingitud surm. Eestiski peab seetõttu alkoholivastast ravi võtma veelgi tõsisemalt. Mina olen liiga palju kuulnud, kuidas muigega mõne isiku kohta öeldakse, et eks ta on vana joodik. Halvemini ei saagi enam suhtuda
Euroopas ja USA-s on manifestsete diabeetikute osakaal ca 7,5%. Diabeet sageneb populatsiooni vananedes, > 65 aastaste seas ligi 20%. II tüübi diabeetikute koguarv suureneb koos ületoitumisega. Järjest varasem on tüsistuste ilmnemine. IDF International Diabetes Federation uuringu andmetel hõlmab diabeedi ravi 510% kogu tervishoiu eelarvest paljudes maades. 2.tüübi diabeedi haiged täidavad 20 % haiglavooditest ja 2838 % kardioloogilise profiiliga vooditest. 2009. aasta seisuga on Eestis diabeetikuid 3-6%, Euroopas 3-5% ja USA-s 5-9% (Lisa1). Maailmas on ligikaudu 286 miljonit diabeetikut, Eestis ligikaudu 70 000. Prognoositav arv kolmekordistub aastaks 2025. Diabeet on enam levinud etniliste gruppide hulgas, eriti Aasia ja Aafrika-Kariibi piirkondade elanikkonna seas. Inglismaal on hetkel diabeetikuid umbes 3% elanikkonnast (umbes 1,4 miljonit inimest)
annaabi.ee 
