Nartsissism ja enesearmastus on inimesele hävituslikud ning viivad võimetuseni kedagi teist armastada. Isegi partneri olemasolu puhul tekitab alateadvuses loodud pilt täiuslikust kaaslasest reaalsusega ilmseid kontraste. Nartsissismi all kannatajad on teistest inimestest huvitatud kui peeglitest, mille kaudu nad saavad imetleda oma erilisust. Inimested, kes vajavad armastust teistelt, kuid on ise võimetud kedagi armastama lõpetavad oma elu tihti üksinduses. Haiglaslikust enesearmastusest võib inimene ajapikku ise üle saada, paraku on nartsissismi näol tegemist raske isiksusehälbega ning selle algeid ei saa tihti inimese enese süüks arvata. Minu jaoks on oluline teadvustada, et taolised enesekesksed inimesed võivad olla kujunenud tulenevalt kellegi teise süüst, näiteks rasketest lapsepõlvetraumadest. Isegi juhul, kui inimesed ise oma enesearmastusele alge on loonud, ei ole minu nägemuse kohaselt vajalik loopida nende pihta
Kuna ta teistest kaugeneb, siis on tal nende kohta liiga vähe teadmisis, kogemused ümbruskonna lävimisel jäävad lünklikumaks, sellega sugeneb suhtlemise ebakindlus. Ta peab inimestevahelistes suhetes orienteerumisel läbi ajama vaud oletuste ja fantaasiaga ja nii tekivad sügavad kahtlused, kas muljed ja ettekujutused teistest on vaid pettekujutlused või vastavad tegelikkusele. Vähene kontakteeruvus ümbritsevate inimestega tekitab ebakindlust, ulatudes lakkamatustumbusust ja kõige haiglaslikust seostamisest omaisikuga tõeliselt hullumeelsete pettekujutluste ja petlike tajudeni, milles sisemine ja välimine segi aetakse. Täis umusku ning tagant tõugatuna kindlustunde puudumisest arendab skisoidne isik endas selle tunde nimel eriti selliseid funktsioone ja võimeid, millest võib loota, et need tulevad kasuks maailmas orienteerumisel; meelelist tunnetust, intellekti, teadvust, mõistust. Kindlusetus võib olla nii lõdva kontaktipuudus kui ka selle tagajärg
annaabi.ee 
