Meie osakonna patsientide tüsistuste riski suurendavad asjaolud. Eakad. Palju kaasuvaid tõsiseid haigusi ja nende poolt juba varasemaid tüsistusi ( hüperoonia, diabeet, kr. bronhiit, neerude krooniline puudulikkus). Sageli erakorraline haiguse tüsistumine ja planeerimata ravijuht. Patsiendi sotsiaalne ja majanduslik kehva seis, millest tulenevalt halb hügieen ja toitumus. Varasemalt sagedased ja pikaajalise haiglas viibimised = kõrge haiglanakkuse kandlus ja risk. Vere hüübivust ja trombide teket vähendavate ravimite kasutamine enne ravi ja ravi käigus. PAH ja arteri trombemboolia- verevarustust taastava tegevuse järgsed tüsistused Ringleva vedeliku puudus → vereringe alaäge või äge puudulikkus → südame puudulikkus Verejooks opereeritud piirkonnas Äge jala verevarustuse puudulikkus Valu. Püsiva surve sündroom ja reperfusiooni sündroom ehk verevoolu taastamise järgselt
infektsioon, mis ei ole haige sissekirjutamisel haiglasse kliiniliselt ega laboratoorselt väljendunud ega ka inkubatsiooniperioodis, vaid mille tunnused või sümptomid ilmnevad pärast haiglas viibitud ajavahemikku. Enamus bakteriaalsete hospitaalinfektsioonide puhul ilmneb infektsioon 48 või enama tunni möödudes hospitaliseerimisest. "Haiglanakkustõrje standardid" määravad sobivaks ajavahemikuks kolm ööd (72t.). Haiglanakkuse tekkimise eelduseks on haigustekitajate olemasolu haiglas või tuuakse haigla keskkonda haigete, haiglapersonali ja külastajate poolt või seadmete, instrumentide ja muu varustusega. Nakatumise all mõistetakse haigustekitajate levikut nakkuseallikaks olevatelt inimestelt, loomalt/linnult või saastunud esemelt teise, vastuvõtliku inimese organismi. Soodsatel tingimustel toimub haigustekitajate paljunemine, koe- ja elundikahjustused. Väljenduvad kas
annaabi.ee 
