töövõimetus ning suurenevad kulutused diagnostikale, põetusele ja ravile. See omakorda toob täiendavat koormust tervishoiusüsteemile. Lisaks eelnevale suureneb ka surmajuhtude arv. Arenenud maades haiglainfektsioone põeb 5-15% patsientidest, arengumaades infektsioonide levik on 2- 20 korda suurem. Euroopas esineb iga aasta umbes 5 miljonit haiglainfektsiooni juhtu, mis moodustab 25 miljonit lisa voodipäeva ning lisakulud moodustavad 13-24 miljonit . Haiglainfektsioonide tagajärjel sureb Euroopas 135000 inimest igal aastal. 1 KÄTEHÜGIEENI AJALUGU Esimene arst, kes jälgis süstemaatiliselt haiglas esinevaid infektsioone ja samuti võttis tarvitusele abinõud, oli Viinis töötanud Ungari päritoluga sünnitusarst Ignaz Philipp Semmelweis. Semmelweis pani tähele, et Viini haiglas esines lapsevoodipalavikku 5 korda sagedamini osakonnas, kus sünnitust võtsid vastu arstid ja üliõpilased, võrreldes osakonnaga, kus töötasid ämmaemandad. Põhjus
püotsüaniini. Kolooniad sageli limased tänu kapslile (alginaat). Kapsel on ka üks olulisim virulentsusfaktor, mis aitab tal koloniseerida igasugu pindasid. On tinglik patogeen. Põhjustab haava-, uro-, kõrva-, silma- hingamisteede- jt. infektsioone. Kuna ei ole invasiivne, vajab sissetungimiseks koevigastust. Koloniseerib edukalt põletushaavu (haava pind kattub sinirohelise mädaga) ja teisi suuri haavasid. Ta on tüüpiline haiglainfektsioonide põhjustaja. Haigestuvad kehva immuunsüsteemiga patsiendid: verehaiguste põdejad, vähihaiged. Levib ka kateetritega, intubatsioonitorudega, mida ta koloniseerib jne. Ujujatel võib põhjustad kõrvapõletikke ja ta koloniseerib ka kontaktläätsi. Paljud isolaadid toodavad eksotoksiin A-d, mis toimib valgusünteesi elongatsioonifaktorile, nagu difteeriatoksiingi. Tüved, mis seda toksiini ei tooda, on avirulentsed. Väga resistentne AB-dele, kuid tundlik polümüksiinile. P
annaabi.ee 
