Fifth level Ränne Väljaränne Marokost( migrantide arv) : 1. Prantsusmaa 759, 011 2. Hispaania 313, 739 3. Saksamaa 294, 032 4. Itaalia 188, 104 Sisseränne Marokosse: 5. Palestiina 14, 213 6. Algeeria 13, 506 7. Egiptus 11, 292 8. Sudaan 6, 753 9. Iraak 6, 184 Haigused HIV/AIDS haigetsunud 0,1% 26 000 inimest (2009) Ülekaalulisus: 16% rahavastikust (2000) 16. asukohal edetabelis. Alla 5 aastaste alakaalulisus: 3,1% (2011) Vastsündinute suremus (5 kuud enne sündi - 1 pärast pärast sündi) 9,3% (2011) Rahvastikust vähk 8,5% (2011) Hingamisteedehaigused: 6,9% (2011) 122 haiglat, 2400 tervisekeskust, 4 ülikoolikliinikut. Kliima Maroko põhjaosas on lähistroopika kliimavööde ja keskosas on troopikavööde.
kärbitud pikendusokstest. Võraharude ja kõrvalokste valikut ning süstemaatilist lõikust tehakse sordist ja puude kasvutugevusest olenevalt enamasti 3 korda. (Jaama 1971) Kui pärast võraharude valimist jätkub veel tugev kasv, kärbitakse võraharude pikendusoksi veel kord. Sellele järgneb üleminekuperiood. Teisisõnu kasvu tasakaalustav aeg. Pärast seda perioodi kärbitakse nõrgalt ainult kasvus teistest palju ettejõudnud üheaastasi oksi ning lõigatakse välja kuivanud ja haigetsunud oksad. (Jaama 1971) Elujõulisuse suurendamine Lääne-Eestit peetakse ploomikasvatuseks ebasoodsaks kohaks, sest seda iseloomustab kõrge temperatuuride summa, pikk vegetatsiooniperiood ning kõige pehmem talv. Suuremahuliseks ploomikasvatuseks on vähem sobiv Kesk-Eesti rohkete soode ja rabadega, kus vegetatsiooni- ja külmavaba periood on lühem ning öökülmad sagedasemad. Ka Kagu-Eesti ei ole kõige soodsam koht, sest talved on karmid. (Mägi, Niiberg 1999) Lupjamine