Seega kumulatiivhaigestusmäär näitab nende isikute proportsiooni, kes mingi ajavahemiku algul on haigusevabad, kui kes selle ajavahemiku vältel haigestuvad. Väärtused asuvad 0 ja 1 vahel. Kumulatiivhaigustemääraga peab alati esitama ka riskiperioodi pikkuse, mida tuleb arvesse võtta iga avaldatud väärtuse tõlgendamisel. Mõjutab ka suremus: paljudel isikutel oleks võinud uuritav haigus tekkida, kui nad poleks enne ära surnud muudesse haigustesse. Haigestumiskordaja- IR= uuritava haiguse juhtude arv, mis leiab aset rahvastikus mingil ajavahemikul/üksikisikute koguarv rahvastikus riskiaja jooksul. Haigestumiskordaja mõõdab just haigestumisjõudu. Eelnevast tulenevalt leitakse haigestumiskordaja juhtude arvu jagamisel rahvastiku arvu ja ajavahemiku pikkuse korrutisega, see korrutis on võrdväärne summaga, mille saame rahvastikus kõigi üksikisikute vastavate ajavahemike liitmise teel. Juhtude arvu jagamisel riskiajaga oleme arvesse võtnud
Rinnanäärmevähki võib esineda ka meestel, aga see on harvaesinev. (Vals 1996.) Eestis haigestub vähem kui 10 meest aastas. Umbes 20% meeste rinnavähist on pärilik (Tigane). Eestis on rinnanäärmevähk naistel kõige sagedasem vähitüüp 18,3% kõikidest naistel esinevatest vähitüüpidest. Samuti põhjustab rinnanäärmevähk kõige sagedamalt surma 16,3% naiste vähisurmadest. 1999. aastal avastati Eestis naistel 551 esmast rinnavähijuhtu, kellest 244 naist surid sellesse. Haigestumiskordaja ealiselt on Eestis 45,0. (Labotkin 2002.) Riskifaktorid · perekonnas on esinenud piimanäärmevähki · teises rinnas on olnud vähkkasvaja · piimanäärmes on olnud eelnevalt prekantseroosiks tunnistatud moodustis Üldarsti seisukohast teoreetilise tähendusega võivad riskifaktoriteks olla ka varajane menarhe, hiline menopaus ja lühiaegne laktatsioon (Haagedoorn jt 1994). Rinnavähi vormid
annaabi.ee 
