ja nõu andma kooli tervishoiu küsimustes. § 5. Kooliarstid võtavad osa sellekohase kutse järele õpetajate nõukogudest, kooli, kolleegiumi istangutest, kõigist nõupidamistest ja kommisjonidest, kus küsimusi arutatakse, mis kooli tervishoidu puutuvad. § 6. Kooliarstide järelvaatuse aJJa kuuluvad koolid niisuguse õpilaste arvuga, mis kohaliku omavalitsuse poolt kindlaksmääratud Väljavõte Rahva tervishoiu korraldamise seadusest - Il. T. 2 ~ 1928, 8. § 35 Koolide, omavalitsuse haigemajade ja vaestearstid, omavalitsuse tervishoiuasutuste juhatajad ja tervishoiualal omavalitsuse teenistuses oleva muu personaali määrab ametisse ja vabastab maa- või linnavalitsus vastava maa- või linnaarsti ettepanekul ja teatab sellest registreerimiseks tervishoiu- ja hoolekandevalitsusele. Haigemajade juhatajateks võib määrata vähemalt viieaastase arstipraktikaga arste, haigemaja eriosakondade juhatajad (ordinaatorid)
Sea tööd juhtisid Punase Risti esimehena tollegegne Eesti sõjaäe I diviis ülemarsti Hans Leesment ja abisesimehena tollegegna Tallinna Tütarlaste Kommertskooli direktor Hienrich Bauer. Punase Risti juhtorgan asus algul Tallinna Tütarlaste Kommertskooli ruumes, seejärel Raekoja platsil ohvitseride keskkasiinos ning hiljem Harju tänaval majas nr.40. ning lõpuks oma majas Niguliste tänava 12. Tööjaotuse eesmärgil moodustati järgmised osakonnad: sanatooriumise ja varjupaikade, haigemajade, transporid , majanduse ja varustuste, hoolekande, arstiriistade ning poteeside muretsemise ja korjanduse osakond. Rahuajal lisanusid Noorte Punase Risti ja õdede osakonnad ning samariitlaste koondis ja naistekomitee. Eesti Punase Risti tegevuse algperioodi põhiülesandeks oli töötamine rindel-eeskätt transporditi haavatuid ja haigeid sõdureid. Et Eesti sõjaväe meditsiiniteenistus veel ei funksioneerinud, siis oli Punase Risti ülesaneks haavatute esmaabi andmine, nende
annaabi.ee 
