Sissejuhatus "Ja igal pool on ikka Hurt see, kelle tõde ja soojus ja tahtmise tüsedus, kelle tuli ja aus meel teistele teed valgustab. Tema täis mees sõna kõige paremas mõttes, kelle peale tema rahvas uhke tohib olla, kellele vähesed ligi saavad ulatama," - Lydia Koidula 1 Jakob Hurda elu, mis ei olnud pikk, ent mille jooksul sooritati mitme mehe elutöö. Eluküünla kustumiseni oli Hurt sõna otseses mõttes ihu ja hingega eeslaste ja eestluse teenistuses, andmata endale aega haigegi olla. Hurt jäi oma sõnas ja teos eestlaseks. Jakob Hurt astus Eesti avalikkuse ette 30aastaselt avakõnega esimesel eesti üldlaulupeol Tartus 1869. Kiiresti kujunes ta autoriteetseks rahvajuhiks ja jäi selleks elu lõpuni. Ta võitlusväljad olid eesti keel, eesti kool, eestlaste vaimulik teenimine ning kitsamalt Eesti Kirjameeste Selts. Teadlasena keskendus ta eesti vanavara, s.o rahvaluule ja keeleainese kogumisele
austada ka oma vanemate rahvust. See oli otsene ärgitus rahvuslikule liikumisele. ,,Iial pole minetanud aktuaalsust Hurda üleskutse oma rahvale «saada suureks vaimult», mille ta sõnastas aastal 1870. Jakob Hurda elu, mis ei olnud pikk, ent mille jooksul sooritati mitme mehe elutöö, oli elavaks eeskujuks sellele ideele. Eluküünla kustumiseni oli Hurt sõna otseses mõttes ihu ja hingega eeslaste ja eestluse teenistuses, andmata endale aega haigegi olla." (http://www.eestikirik.ee/node/2155) 3 [Type text] 1. ELULUGU ,,Jakob Hurt sündis Himmaste külas Lepa talu pidaja, kohaliku koolmeistri pojana. Kodunt sai Hurt kaasa tugeva religioosse vaimsuse ja huvi hariduse vastu. Kitsastele majanduslikele oludele vaatamata sai Jakob Hurt hea hariduse: ta õppis Põlva kihelkonnakoolis, seejärel Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis
annaabi.ee 
