koonduvad mõnikord ühisperedeks, kus võib olla 40 ja enam poega. Isaslinnud koonduvad juuniks kaugetele pankatele sulgima. Toitumine Hahad toituvad rannakarpidest, mis asuvad 3-4 meetri sügavusel merepõhjas. Haha põhitoiduks on limused, eriti rannakarp, kelle levikust sõltub ka haha levik. Paljunemine Maiesimeses pooles on pesas 3-8 rohekat muna. Pojad kooruvad alates mai keskpaigast ja saavad lennu võimeliseks juulis-augustis. Kes/mis ohustab hahki? Hahi põhi vaenlasteks on kajakad. Kui toimub kajakate ränne, toitub enamik suuri kajakaid just haha poegadest. Üks haha poeg on just paras suutäis, et sellest jätkuks terveks päevaks. Seetõttu on mõnel pool (nt. Soomes) hakatud prügimägedel massiliselt merikajakaid tappma ja teisi suuremaid kajakaid tapma (ühe püügiga on kätte saadud üle 10 000 linnu) ja selle tõttu on haha arvukus tõusma hakanud. Pildid hahast Huvitavat
Nende põhilise loomastiku moodustavadki linnud. Merelinde ja nende mune on inimesed traditsiooniliselt toiduks tarvitatud. Kokku on loetud 300 erinevat linnu liiki, kellest 73 pesitsevad saarel regulaarselt. Levnud paiksed linnud on mere-, vee ja karklinnud. Röövlindudest on tuntuim Islandi jahikull. Varem müüdi teda Euroopa eri paikadesse, kuid nüüd on ta täielikult looduskaitse all. Ka suur merikotkas ja hahk on looduskaitse all, kuigi hahki sulgi kogutakse rõivatööstuse jaoks. 5.3 VULKAANID JA GEISRID Island on tekkinud vulkaanipursete tagajärjel kahe mandrilava vahel 14-16 miljonit aastat tagasi ja asetseb mandrivahelises liitekohas. Liitekoha vulkaanid tegutsevad endiselt aktiivselt. Kõige ohtlikum vulkaan on Laki, umbes 25 km pikkune lõhe, millest siit-sealt, võimsa purske ajal enam kui sajast punktist purskab tuhka ja voolab välja laavat. Viimane suur vulkaanipurse toimus Islandil 2004. Aasta sügisel Vatnajökulli
Rahvuspargi pinnamood on tasane, kuid väga vahelduv. Palju on astanguid, rannavalle ja luiteid. Harilaiu poolsaare õrnad liivased ja klibused elupaigad on väga haruldased ja erilised. Seal leidub ligi 600 soontaimeliiki, millest on ⅓ on Eestis haruldased. Enamik neist kuulub kas lubja- või soolalembestesse kooslustesse. Tuuline, päikeseline ja kaljune Vilsandi rahvuspark on eelkõige tuntud kui linnuriik. Kirjas on 247 linnuliike, millest 114 liiki asub kevaditi pesitsema. Arvukalt on hahki, hallhani, jää-ja rohukoskel ning tuttvart (Lisa 3 pilt 5). Iga aasta peatub seal tuhandeid rändlinde puhkama ja toitu otsima, mõningad jäävad isegi lahtisesse veekogudesse talvituma. Vilsandi on üks suurimaid sigimisalasid ja lesilaid Läänemeres hallhüljestele, kes tulevad meresaartele poegima. Väga mitmekesine on ka merepõhjaelustik. Selgrootutest on Lahemaa elupaigaks Eestis väga haruldasele liigile ebapärlikarbile. (Leito, Kimmel, & Ader, 2007) (Timm & Kiristaja, 2006)
annaabi.ee 
