tema suhtumise iseoloogiasse ja ühiskonda. Louis Althusser (1918 1990), sotsiaalfilosoof ja marksist. Arvas, et iseoloogia ei tulene ainult ühiskonna majandussuhetest. Asi ei ole aadetes, millega üks klass ujutab üle teiste klasside teadvuse, vaid asi on püsivas ja kõike läbivast käitumises, milles osalevad kõik kihid. Antonio Gramsci (1891 1937) hegemoonia teooria. Arvas, et ideoloogiad võistlevad. Võtmestrateegia on 'terve mõistus' (common sence). Hagopjan: poliitiline ideoloogia on osa ideoloogiast ehk poliitiline ideoloogia on mõne suure filosoofilise süsteemi programmiline ja retooriline rakendus, mis äratab inimese poliitilisele tegevusele ja võimaldab anda strateegilisi juhtnööre selleks tegevuseks. Poliitilise ideoloogia struktuur: · seos mingi suure silosoofilise süsteemiga · filosoofilisest süsteemist tulenev programm · sihtide saavutamise strateegia Ideoloogia funktsioonid: · õigustamine
1.1 Antiikmaailma poliitilised ideed. 1.2 Poliitilised ideed keskajal 1.3 Uute ideede tekkimine poliitilises mõtlemises. 1.4 Ideoloogiate sünd XVIIIsajandil 1.5 Poliitiliste teooriate tekkimine XIX sajandil 1.6 Tänapäeva teooriate kujunemine ja areng 2. Poliitilise mõtte areng Eestis Kirjandus T. Vallak Poliitika ja riigiteadus, Tallinn, Külim, 2001.a. Ühiskonnaõpetus gümnaasiumile, Tal.,1996. 2000 M. Hagopjan Reziimid, liikumised, ideoloogiad.Tal.1993 T.Vallak Üldine poliitikateadus Tal.1998 P. Dunlevy, B.O`Leary Riigiteooriad Tal.1995 N.Peder Klassikalise politoloogia raudvara EMA 1999 T.Varrak Poliitika- ja riigiteadus T. 2001.a. B.B. Hess, E.W.Markson, P.J.Stein.Sotsioloogia, T.2000.a. V.P. Pugatsov, A.I.Solovjov Vvedenije v politologii,M. 2000 Sissejuhatus 1. Poliitika olemus ja mõiste Poliitika on inimtegevuse spetsiifiline valdkond, mis seotud võimuga. Võim, valitsev