arvutanud viivist lisaks põhivõlale ka intressidelt, mida aga VÕS § 113 lg 6 kohaselt teha ei tohi (selline kokkulepe on tühine), samuti arvestanud valesti päevade arvu. Viivise summaks tuleb seega 973,35 eurot (900 x 0,1% x 432p) + 2300 – 950 x (0,1% x 433p). Lisaks ei ole õiguspäraselt arvutatud TsMS § 367 alusel nõutav viivis, mis arvutatakse vastavalt VÕS § 113 lg 1 sätestatule ning mis peaks tegelikult olema 182,25 eurot (900 x 8,1%) + (1350 x 8,1%). Seega kujuneks uueks hagihinnaks 6855,6 eurot (5450+973,35+182,25+250), millelt tuleb tasuda RLS § 59 lg 1 ja selle lisa 1 alusel riigilõivu 450 eurot. II Kostja ei võta hagi õigeks ja esitab järgmised vastuväited: 2.1 Hageja ei saa nõuda kostjalt lepingute täitmist VÕS § 396 lg 1 ja VÕS § 108 lg 1 alusel. 2.1.1 Kostja ei nõustu hageja väitega, et kostja on jätnud rahalised põhikohustused täitmata (hagiavalduse punkt 1.4), sest rahalisi kohustusi ei ole kostjale tekkinud. Kostja ei nõustu
suhtes st kas ta võtab hagi õigeks või vaidleb hagile vastu, samuti tema seisukoht faktiväidete ja nende omaksvõtu suhtes. Kostja vastuväited peavad sisaldama kõiki tema vastuväiteid ja taotlusi ning samuti tõendite loetelu sarnaselt hagiavaldusele. Kostja peab teavitama ka oma vastuhagi esitamise soovist ning seisukoha kirjaliku menetluse suhtes. Tsiviilasja hind Hageja ülesandeks on määrata ja märkida hagiavalduses tsiviilasja hind. Hagilises asjas nimetatakse tsiviilasja hinda hagihinnaks, hagita asjas hagita asja hinnaks. Hagihinna arvestamisel võetakse aluseks hagiga taotletava harilik väärtus avalduse esitamise ajal. Hagita asja hind on taotletava toimingu harilik väärtus. Hagi hind määratakse põhinõude ja kõrvalnõuete alusel. Mitme nõude puhul liidetakse erinevad nõuded. Kohtul on kohustus määrata kindlaks tsiviilasja hind kui see puudub seaduses või hageja ei ole seda hagiavalduses teinud või tema määratud hind ei vasta tegelikkusele
annaabi.ee 
