Vaid selle sooritanu saab endale lisanime hadzi. Hadzi on kohus sooritada ainult tervel inimesel, kes selleks füüsiliselt võimeline on. Samuti ei tohi palverännakul käimise kulude katmiseks võtta võlgu. Hadzi jaoks kogutakse raha tihti kogu elu. Kellel töö ei võimalda palverännakut ette võtta, võib selleks volitada oma sugulasi või sõpru. Samuti võib muslim tasuda moseele hadziks tehtavate kulutustega sarnase summa. Mekasse võivad siseneda vaid muslimid, teiste uskude järgijatele on see islami püha linn suletud. Teel Mekasse ei tohi kanda riietes sõlmi ega sõrmedes sõrmuseid. Mekast teatavale kaugusele jõudnud, peab palverännakul olev muslim panema selga ihrami, kahest valgest kokkuõmblemata riidetükist rituaalselt puhta rõiva, mis näitab kõigi palverändurite võrdsust Allahi ees. 7
Prohvet Muhamed kujundas Mekast Islami püha linna ja qibla (=kibla e suuna), mille suunas kõik moslemid peaksid palvetama. Usutakse, et Kaaba oli esimene koht, mis loodi maal ja koht, kus taevalikud väed puudutavad otseselt maad. Meka tähtsus moslemite jaoks on hindamatu. Palverännak Mekasse on nõutav igalt moslemilt, kes seda endale lubada saab. See on üks viiest usu sambast. Igal aastal koguneb umbes 3 miljonit inimest palverännakuks hadziks. Enamus võtavad ette palverännaku moslemi kuu Dhu lHizza ajal. Vähesed mittemoslemid on näinud hadzi kombetalitlusi ja rituaale, kuna neil on rangelt keelatud Mekasse ja Mediinasse minna. Teetõkked on asetatud piki teid, mis viivad linna. Kõige kuulsam juhtum, kui mittemoslam Mekat külastas, oli 1853. aastal, mil Inglise maadeavastaja Sir Richard Burton end Afghanistani moslemiks maskeeris.
2) Lääne- ja Kesk-Araabia hõimude tähtis usukeskus. Kolmele kõige populaarsemale ja tähtsamale jumalannale pühendatud pelgupaik asus Kaaba nime all tuntud ehitises, kus hoiti erinevate jumalate ja jumalannade pühakujusid. Kaaba oli rajatud ümber müstilise musta kivi, mis oli tõenäoliselt meteoriitset päritolu ja kõigi ümbruskonna hõimude kultusobjekst. Iga aasta külastavad need hõimud Mekat, et näha Kaabat. Niisugust palverännakut nimetati hadziks ning selle osaks oli rituaalne käik ümber pühamu.(M. S. London ,,Islam'' 2001) Meka oli seega mitte üksnes kaubandus-, vaid ka usukeskus. Palverändurid tulid Kaabasse palvetama, ja kuna see oli pelgupaik, kus igasugune vägivald keelatud, jäid paljud siia ka kauplema. Kõige suuremat kasu said sellest Meka kaupmeeste perekonnad.(M. S. London ,,Islam'' 2001) Muhamed sümdis vastuolulisse maailma. Toimunud nihe tavapäraselt elulaadilt
2) Lääne- ja Kesk-Araabia hõimude tähtis usukeskus. Kolmele kõige populaarsemale ja tähtsamale jumalannale pühendatud pelgupaik asus Kaaba nime all tuntud ehitises, kus hoiti erinevate jumalate ja jumalannade pühakujusid. Kaaba oli rajatud ümber müstilise musta kivi, mis oli tõenäoliselt meteoriitset päritolu ja kõigi ümbruskonna hõimude kultusobjekst. Iga aasta külastavad need hõimud Mekat, et näha Kaabat. Niisugust palverännakut nimetati hadziks ning selle osaks oli rituaalne käik ümber pühamu.(M. S. London ,,Islam'' 2001) Meka oli seega mitte üksnes kaubandus-, vaid ka usukeskus. Palverändurid tulid Kaabasse palvetama, ja kuna see oli pelgupaik, kus igasugune vägivald keelatud, jäid paljud siia ka kauplema. Kõige suuremat kasu said sellest Meka kaupmeeste perekonnad.(M. S. London ,,Islam'' 2001) Muhamed sümdis vastuolulisse maailma. Toimunud nihe tavapäraselt elulaadilt
annaabi.ee 
