oma selgesõnalisuse ja eneseimetlusega. (,,Sirelite aegu","Veri valla","Endaga","Agulis".) · Underi ballaadid- Ballaadid on dramaatilised,peamiselt rahvuspärimus ainestikuga värsslood. Läbiv teema on armastuse ja õnne võimalikkus. Valge lind","Rändav järv" ,"Koterman","Naissaare sünd". · Under ja mehed- E.Vilde vahendusel sai ta töökoha ajalehes ,,Teataja",ülepeakaela armus raamatupidaja Carl Hackerisse, abiellusid,lahutasid,2 tütart. Peale lahutust Hackerist abiellus Marie Under Artur Adsoniga. Abielu oli harmooniline ja kestis kuni Adsoni surmani. Gustav suits kirjutas. Tutvumine 1904. a. kunstnik Ants Laikmaaga, kes Underit maalis; teda eesti keeles luuletama õhutas ja salaja ta luuletused ajakirjadele avaldamiseks saatis, oli Underi elus tähtsaks sündmuseks. Nende sõprus kestis kuni Laikmaa surmani.
13-aastaselt kirjutas oma esimese luuletuse, mis oli saksakeelne tundeluuletus. Pärast kooli lõpetamist teenis elatist lapsehoidjana, hiljem kassapidajana. Marie käis mängimas ka klaverit ning kohtus mehega, kes tegi Underi tuttavaks Eduard Vildega, kes neiu luuletusi lugema sattus ning teda jätkama innustas. Nii Vilde kui Under lähevad tööle Teataja toimetusse. Vilde lähenemiskatsed nurjuvad, sest Underit vanemad mehed ei kütkestanud. Under armus peagi saksastunud Carl Hackerisse, kellega 1902. aastal abiellusid. Marie tuli abielunaisena Teatajast ära. Mees sai tööd Moskvas, kuhu koliti. Peagi täienes noorpere tütrega. Venemaa oli Underile võõras, kuid suviti käis Under Tallinnas ja Hiiumal. 1904. aastal puutub kokku kunstnik Ants Laikmaaga, kes julgustas Mariet edasi luuletama. Ants saatis mõned luuletused ajalehe toimetustele ning Mutti nime all ilmusidki esimesed luuletused. Tasapisi sulandus naine kirjandusmaailma.
annaabi.ee 
