teise isiku Y-kuga, kellel on samasugune kvalifikatsioon ja tööpanus, et siis me saame rääkida ebaõiglusest, aga muul juhul mitte. 54. Mille poolest eristub Habermas varasemast Frankfurdi koolkonnast? Esitage tema põhiseisukohad. Jürgen Habermas (sünd. 1929). ,, 1981. aastal ilmunud ,,Kommunikatiivse tegutsemise teooria" I- II. Senine Frankfurdi koolkond on üldiselt oma kultuurivaates olnud pigem kas pessimistlik või äärmiselt pessimistlik, siis Habermase puhul hakkab siia sisenema ka optimistlik noot ja positiivne programm, mis varasemale koolkonnale iseloomulik olnud ei ole. a. Modernsus kui lõpetamata projekt. Ehk siis valgustusajastu ideaale ei või kõrvale heita. On vaja modernsuse ideaalid uuesti üles võtta, leida, kus on toimunud viga või hälve ja see parandada. b. Totalitaarseks muutunud mõistuse asemele pakubki kommunikatiivse ratsionaalsuse
suruda nad äärepeale, kus kõnetusjõud on järjest nõrgem. Ta kirjutised tabasid valusat kohta. Suur osa kriitikast on endiselt aktuaalne ja selleläbi võib kirjeldada meie oma ühiskonna probleeme. Jürgen Habermas (1929) Põhiteooria on ,,Kommunikatiivse tegutsemise teooria" III (1981) Üle 1000 lk. Ta on väga viljakas ja kirjutanud suure hulga muid teoseid. Senine Frankfurdi koolkond on üldiselt olnud pessimistlik või äärmiselt pessimistlik, siis Habermase puhul hakkab sisenema mingisugune optimistlik noot ja positiivne programm. Ühes omas varases artiklis rääkis ta modernsusest kui lõpetamata projektist. Väitis, et valgustusaja ideaalne ei või sugugi mitte kõrvale heita. Probleem ei ole selles, et ideaalid ise oleks väärad vaid nende ellurakendamises. Ideaalid on vaja uuesti üles võtta, viga üles leida ja parandada. · Modernsus kui lõpetamata projekt
annaabi.ee 
