ja keha pikkus 36-48 millimeetri vahele. Värvuselt on tõmmulendlane pruunikas-kollakas (vaata ka Joonis 2). [2] Välimuselt on tõmmulendlane väga sarnane habelendlasega (Myotis mystacinus), seetõttu saab neil kindlalt vahet teha ainult talvistel loendustel[4]. Kahte liiki saab kindlalt eristada vaid hammaste kuju ja isase suguti järgi. Lisaks leidub erinevusi ka välimuses: tõmmulendlane on suurem ja ta ninasõõre on südamekujuline (habelendlasel komakujuline). [3] 4 Joonis 2. Tõmmulendlane [2] 1.2. Tõmmulendlase elutegevus Ka elutegevuselt on tõmmulendlane sarnane teiste nahkhiirtega. Toitub putukatest (põhiliselt kärbestest), keda püüab öösiti, ja päeval varjub puuõõnsustesse või hoonetesse. Talveks jääb talveunne, mille käigus ta kehatemperatuur langeb tavaliselt 40 kraadilt kuni 6 kraadile.
Habelendlane (Myotis mystacinus) on väikseim lendlane Euroopas, kes talvitub ja pesitseb ta ka Eestis. Välimus on selgesti eristatav teistest lendlastest. Karvkate on pikk ja veidi torkejas. Alusel on karvastik tumehall, seljapool tumepruun või hallikaspruun ning kõhupoolel varieerub karvastik tumehallist helehallini (MacDonald, Barrett, 2002). 22 Tiibade siruulatus on habelendlasel 190-240 mm, küünarvarre pikkus 31-36 mm ja kehakaal on tavaliselt 4-8 g (Masing, 2001). Nina, kõrvad ja lennused on habelendlasel mustjaspruunid. Kõrv 12-16 mm pikk, piklik ja õhuke nagu teistel lendlastel (Masing, 2001). Kõrvalesta välisserv on traaguse tipust madalam ja selgelt sälguline. Traagus on välimises ehk selgmises servas sirge või nõgus. Kõrvalestal on 4-5 põikivolti (MacDonald, Barrett, 2002).
annaabi.ee 
