“Carmen” sai kuulsaks alles peale Bizet’ surma. Mina vaatasin etendust, mis esitati 6. veebruaril 2020 Viini Rahvusooperis. Dirigeeris Andris Nelsons, lavastas Franco Zeffirelli, solistidena esinesid Nadia Krasteva, Massimo Giordano, Ildebrando D'Arcangelo, Anna Netrebko. Orkester: Viini Riigiooperi orkester, koor: Viini Riigiooperi koor, Viini Riigiooperi lastekoor, tantsib: Viini riigiballett. Bizet Carmeni muusikalised teosed on alati olnud ühed minu lemmikuid. Enim armastan ma Habanerat, võibolla seetõttu, et see oli üks esimesi teoseid, millega klaveril esinesin. Kuigi olin vaid kaheksa aastane, läks teos mulle kuidagi väga hinge. Kui klaveriõpetaja mulle esimest korda nooti näitas ning Carmenit veidi lähemalt tutvustas olin kohe kindel, et tahan seda ooperit kunagi ka teatris näha. Mulle meeldis nooremana muusika kõrvalt ka näitlemisega tegeleda ning pikka aega oli mu suurimaks unistuseks ühel päeval ka ise suurel laval Carmenit etendada.
Need ooperid ei olnud tema eluajal menukad. Ooperite muusika oli küll prantsusemeelne, kuid väga palju oli eeskuju võetus Saksast ja Itaaliast. "Carmenit" on peetud kõige populaarsemaks ooperiks. Arvatavasti on seda mänginud kõik ooperiteatrid. Selle menu saladus peitub väga hea süzees, meeldejäävates meloodiates ning säravas orkestratsioonis. Kogu muusika kõlab hispaania päraselt. Ooperis on kasutatud Hispaania rahvatantse (habanera, sequidilla). Kuulame: Habanerat GIUSEPPE VERDI (1813 1901) Itaalia helilooja. Teda aetakse tihti segamini Monteverdiga. Ta oli pärit harimatust külakõrtsmiku perest. Juba 7-aastaselt oli ta küla organisti abiline. 12-aastaselt sai ta ise selle küla organistiks, selleks ajaks oli ta teinud oma esimesed heliloomingulised katsed. 1832. aastal üritas ta saada sisse Milano konservatooriumisse; tal puudusid vajalikud teadmised. Ta jätkas eraõpinguid ning abiellus. 1839
annaabi.ee 
