(Kõrgus üle 1,3m) ka keskmine diameeter. Igale puuliigile tuleb määrata tekkeviis(Külv, istutus, seemne tekkeline, kännuvõsu, juurevõsu). Noorendikule tuleb määrata koosseisu valem ja planeerida järgmised metsanduslikud tööd. Edukuse ehk kasvamamineku protsent määratakse ainult külvatud või istutatud liigile Noorendiku hooldamine ehk valgustusraie Valgustustusraie kuni 10-aastases puistus · Valgustusraiet haavikus ei tehta, kuna ta on kiirekasvuline, eriti esimestel aastatel. Kuigi puistu võib olla tihe, sööb osa võsusid põder, samuti kitsed ja jänesed. Raie tegemine soodustab ulukite tekitatavate kahjustuste tõenäosust veelgi Valgustusraied vanuses 11-20 aastat · Võib mõõdukalt hõredamaks raiuda, et paremini laasuks. Täius peab pärast raiet jääma kuni 80% · Säilitada kuusk ja kõvad lehtpuud
4) haavikute lageraie korral 30–50 aasta piiridesse. Keskkonnaminister kehtestab metsa majandamise eeskirjaga enamuspuuliikide ja boniteediklasside kaupa puistu keskmise rinnasdiameetri, millest suurema rinnasdiameetriga puistute lageraie on lubatud; Raie küpsusdiameetri järgi on lubatud tingimusel, et puistus pole lageraiele eelneva viie aasta jooksul tehtud harvendusraiet. Lageraie on lubatud mis tahes vanusega või keskmise rinnasdiameetriga männikus, kuusikus, kaasikus, sanglepikus, haavikus ja kõvalehtpuu puistus kui selle täius on 30% või vähem. 5. Boniteet - Iseloomustab kasvukoha headust st. antud kasvukoha sobivust mingi puuliigi kasvatamiseks. Puistu tootlikkus sõltub esmajoones kasvukoha tingimustest, kliimast, mullastikust, reljeefist, veereziimist. Kasutatakse Eestis M. Orlovi boniteerimise süsteemi, kus boniteet määratakse boniteerimistabelite alusel, kusjuures teada peab olema puuliigi kõrgus ja vanus, samuti tekkeviis.