asuvad eri puudel. Õied on koondunud paljuõielistesse rippuvatesse õisikutesse – urbadesse. Isas- ja emasõisi pole just kerge eristada, sest mõlema kattesoomused on hallide karvadega. Haab on tuultolmleja. Õitseajal liiguvad tolmu puistavad isasurvad tuules tugevamalt, sest nende telg on painduvam. Emasurvad on jäigemad, seega ka vähem liikuvad. Ent tuules lehvivate urbade järgi suudab isas- ja emaspuid eristada siiski ainult kogenud silm. Enamik inimesi eri soost haavapuid õite (urbade) järgi ära ei tunne. Palju on uuritud isas- ja emashaabade vahekorda puistutes. Selgub, et isaspuid on kaks korda rohkem kui emaspuid. Tavaliselt kasvavad kummastki soost puud rühmiti, kusjuures ühte sugu puuderühm võib hõivata isegi kuni hektarisuuruse ala. Õitsemise algus oleneb ilmastikuoludest: enamasti õitseb haab aprilli teisel poolel, tolmlemine vältab keskmiselt kuus päeva. Seemnete valmimiseks kulub umbes viis nädalat. Lendkarvadega
Aegade jooksul on seega suurenenud metsade hulk väga palju. Näiteks 2005. aasta seisuga oli istutatud 1,5 miljonit hektarit puid. Praeguse info järgi istutatakse umbes 50 000 hektarit puid aastas. Kõige suuremad metsad asuvad riigi kirdeosas, 4 provintsi Misiones, Corrientes, Entre Ríos ja Buenos Aires'e aladel. Seal on puidutööstuse osakaal kõige suurem. 9.2. Puuliigid Kõige rohkem leidub Argentinas mändi(50% metsadest), eukalüpti(30%), paju ja haavapuid(16%) ning muid lehtpuid(4%). 9.3. Metsade kasutamine ja kaubandus Metsadest toodetakse suurel hulgal paberit, kartongi ja pappi. Argentina on Ladina- Ameerika riikide hulgas suuruselt 4. tootja. 2004. aastal toodeti kokku 1,4 miljonit tonni materjali. Põhiliselt toodetakse neid materjale pakkimiseks(48%), printimiseks(25%) ja ajalehtede(13%) jaoks. Argentina toodab ka väga palju tselluloosi. 2005. aastal toodeti kokku 1,5 miljonit tonni
Alustaimestikus vähesed kuivalembesed taimed. 58 Palumetsad valgusküllased männikud liivmuldadel, kus on parasjagu niiskust. Lisaks mändidele kasvavad ka kuused ja kased, metsa all rohkesti mustikaid ja pohla. Laanemetsad parajalt niiskel ning toitainerikkamal mullal kasvav mets, tavaliselt võimas kuusemets, lisaks esineb ka mändi, kaske, haavapuid. Alustaimestik on võrdlemisi lopsakas. Salumetsad mullad hästi toitainerikkad ja aasta läbi piisavalt niisked. Puurindes on nii okas- kui ka lehtpuid, tamm, saar jne. Alustaimestik väga lopsakas. 59 SOO Soo on liigniiske ala, kus suur osa taimejäänustest jab lagunemata ja ladestub turbana. SOODE TEKE
annaabi.ee 
