kui poilasi on palju,võivad nad taimede lehed rootsudeni paljaks närida Poilaste vastsed vastsed on jässaka ja kohmaka kehaga tõugud nad on väiksemate jalgade ja palju lühemate lõugadega kui lepatriinulaste tõugud nagu valmikud nii eritavad ka vastsed mürgist kehavedelikku (see on tõhus kaitse, mis võimaldab nendel aeglasevõitu õgarditel segamatult taimedel ronida) Eestis tuntumad liigid haavapoi (Chrysomela populi) lepapoi (Agelastica alni) kartulimardikas (Leptinotarsa decemlineata) Poilaste areng võivad korraga muneda 400800 muna, niimoodi mitu korda aastas munevad tavaliselt taimede lehtedele talvitunud mardikate munemisest kuni uue põlvkonna mardikate ilmumiseni kulub meie kliimas umbes 50 päeva vastsed söövad ennast täis ja lähevad nukkuma juulis Kasutatud materjalid http://www.flickr
Haava-keerukärsakas (Byctiscus populi) keerab lehe pikuti rulli. Pahksääsed: Contarinia petioli kerajad pahad tavaliselt Keskealiste ja vanemate puistute tüvekahjurid (Putukad, kelle vastsed elavad mitmekaupa leherootsul. Harmandiola tremulae punased hernetera taolised pahad puude koore all või puidus. Tüvekahjurid asustavad reeglina nõrgestatud puid, viies lehel. Suur-haavapoi (Chrysomela populi) närib augud lehtedesse või skeletiseerib need kiiresti hukkumiseni. Nende sigimispaigaks on samuti toores metsamaterjal, kust nad võivad edasi levida ka kasvavatele puudele): Ürasklased (Scolytidae) Enamasti asustavad ürasklased surnud või tugevasti nõrgestatud puid ning metsamaterjali, 1- Hobukastan. Hobukastani-keerukoi (Cameraria ohridella) röövik kaevandab 9mm pikad
annaabi.ee 
