ebamugava lokalissatsiooniga kasvajatele ning koormatud anamneesiga patsientidele, kellel esineb kirurgiliseks raviks vastunäidustusi. Röntgenteraapia vastunäidustusteks on basaalrakkude neevus-sündroom, Bazex sündroom, xeroderma pigmentosum, epidermodysplasia verruciformis. Laserravi sobib kõige paremini pindmiste BCC ravis. Retsidiveerumisrisk on 3,7-15,5%. Farmakoloogiline ravi põhineb tuumori keemilisel hävitamisel. 5-fluorouratsiili kasutatakse haavanduva ja pindmise BCC korral7. Retsidiveerumisrisk kõrge BCC sügavuse alahindamise tõttu. Immuunomodulaatorina kasutatakse ka IFN. 5 Kokkuvõte Basaalraku kartsinoom on suhteliselt sage haigus. Heal teadmisel baseeruv vara diagnoos ning ajaliselt organiseeritud adekvaatne ravi soodustavad paremat prognoosi. Vaatamata paljudele ravivõimalustele ei tohi haigust alahinnata ning tuleb alati meeles
Kliiniliselt: - verine-limane kõhulahtisus - kõhuvalu tenesmidega (krampidena) - massiivne verejooks - toksiline jämesoole laienemine peritoniit, t° - vähirisk suurem limaskesta düsplaasia tõttu - kulgeb krooniliselt retsidiveeruvalt (85%) Diagnoosimine sama: rekto- ja kolonoskoopia, biopsia ning röntgen, veres 80% autoantikehad Ravi põhimõtteliselt sama, liskas plaaniline kirurgia retsidiveeruva kulu korral (vähirisk!) Haavanduva koliidi röntgenoloogia Kolorektaalne vähk (1) Haigestumus: 30 juhtu 100 000 elaniku kohta aastas ja rohkem vanemas eas Etioloogia: - kaasuv koliit - perekonnaanamnees (geenimutatsioon) - dieet (rasvarikas ja ballast-aine vaene toit) Patogenees: (adenoom) epiteelidüsplaasia maliigne transformatsioon vähk Histoloogia: adenokartsinoom (difer. erinev aste) Lokalisatsioon: 60% pära-, 20% sigma-, 20% muu jämesool Metastaseerub: nii lümfo- kui hematogeenselt l/s,
annaabi.ee 
