mikroobe hävitavalt, kuid selguse mõttes kasutatakse mõlemal juhul üldnimetust antibiootikumid. Antibiootikumid on tähtsaim mikroobi- ehk bakterivastase toimega ravimite rühm, mida kasutatakse bakterite poolt põhjustatud nakkushaiguste ravimiseks. Esimese antibiootikumi penitsilliini avastas Alexander Fleming 1928. aastal. Praktilisse kasutusse jõudsid antibiootikumid 1940. aastatel ning lühikese ajaga muutsid nad põhjalikult nakkushaiguste ja haavanakkuste ravimeetodeid, mille tulemusena vähenes oluliselt suremus bakteriaalse päritoluga nakkushaigustesse. Seega on oluline teada, et antibiootikumid hävitavad ainult mikroobe ehk baktereid ning nendel puudub viiruste vastane toime. Algselt eraldati antibiootikumid hallitusseentest ja mõnedest mikroorganismidest, kuid üsna varsti õpiti neid ka kunstlikult sünteesima, mis võimaldas hakata neid massiliselt tootma. Sellega kaasnes ka antibiootikumide
Soovitas kuumutada valmisprodukti (55C). Pastöriseerimine. Avastused: 1. Anaeroobsed mikroorganismid (klostriidid) 2. Andis esimese käärimiste definitsiooni (elu ilma hapnikuta) 3. Kirjeldas etanool-, piimhappe- ja võihappekäärimist 4. Sõnastas Pasteuri efekti (käärimise vaibumine aereerimisel) 5. Märkis aeroobsete ja anaeroobsete energiavahetusprotsesside erinevat efektiivsust (aeroobne lagunemine annab rohekm energiat kui aeroobne). Arvas, et haigusi põhjustavad mikroorganismid. Haavanakkuste vältimiseks kuumutada operatsioonivahendeid. Vaktsiinid kanakoolera, siberi katku ja marutõve vastu (viimane andis VÄGA häid tulemusi). Kanakoolera vaktsiin- juhuslik. Nõrgestatud bakterite kultuur oli vaktsiiniks- antikehad moodustuvad, kaitsevad edasise nakatumise eest. Siberi katk- 25+25. Vaktsineerimata 25 lammast surid. Pasteur pani aluse füsioloogilis-biokeemilisele mikrobioloogiale, tööstusmikrobioloogiale ja meditsiinilisele mikrobioloogiale.
annaabi.ee 
